Skip to main content
Esindus Eestis logo
Esindus Eestis
Pressiteade11 november 2021

2021. aasta sügisene majandusprognoos näitab majanduskasvu jätkumist

majandusprognoos sügis 2021

ELi majandus taastub pandeemiaga kaasnenud majanduslangusest oodatust kiiremini. Koos vaktsineerimise edenemise ja piirangute leevenemisega kevadel taastus ka majanduskasv, mis jätkus läbi suve. Kuigi olud muutuvad üha ebasoodsamaks, peaks ELi majanduskasv prognoosiperioodil jätkuma ning kasvumäär aastatel 2021, 2022 ja 2023 olema vastavalt 5%, 4,3% ja 2,5%. Euroala majanduskasv peaks aastatel 2021 ja 2022 olema sama kui mujal ELis ning jääma 2023. aastal 2,4% juurde. Selline tulevikupilt sõltub suurel määral kahest tegurist: COVID-19 pandeemia kulg ja see, kui kiiresti suudab pakkumine kohaneda majanduse taasavamise järgse nõudluse kiire kasvuga.

Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul  taastubEuroopa majandus hoogsalt ja selle aasta majanduskasvuks prognoositakse 5%.Samas hoiatas ta, et praegu pole aeg loorberitele puhkama jääda, sest viirusega on endiselt seotud palju ebakindlust ja riske ning samal ajal tuleb lahendada tarneprobleeme ja tegeleda energiahindade tõusuga, mis mõjutab paljusid leibkondi ja ettevõtteid kõikjal Euroopas.

Eesti reaalse SKP kasv peaks sel aastal küündima 9%-ni tänu eratarbimisele, riiklikele toetusmeetmetele ja ekspordile. Kasv jätkub ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Seda toetavad tööhõive taastumine, püsiv palgakasv ja dünaamiline välisnõudlus. Imporditud energia kõrge hind kiirendab inflatsiooni, mis eeldatavasti jääb suhteliselt suureks ka 2022. aastal, kuna hinnatõus kandub üle teistesse majandussektoritesse. Edaspidi oodatakse aga inflatsiooni aeglustumist. Tööhõive peaks 2022. ja 2023. aastal järk-järgult kasvama. Oodatav tööpuuduse määr sel aastal jääb 6,8% juurde ja seejärel langeb pidevalt  5,2%-ni 2023. aastal. Palgadünaamika sel aastal alanud elavnemine kiireneb sedamööda, kuidas suureneb nõudlus tööjõu järele. Valitsussektori puudujääk, mis jõudis 2020. aastal 5,6%-ni SKPst, taandub tänavu eeldatavasti 3,1%-ni, ning edasi 2,5%-ni 2022. ja 2,2%-ni 2023. aastal. Valitsussektori võlg seevastu peaks veel pisut kasvama 19%-lt SKPst 2020. aastal kuni 21,4%-ni 2023. aastal, olles siiski madalaim kogu Euroopa Liidus.

Euroopa majandus on naasnud kasvuteele oodatust kiiremini

2021. aasta teise kvartali SKP kasv ELis oli aasta arvestuses 14% ehk kõigi aegade kõrgeim näitaja. Kasv oli sama suur kui SKP enneolematult järsk kukkumine eelmise aasta samal perioodil pandeemia esimese laine ajal. ELi majandus jõudis 2021. aasta kolmandas kvartalis uuesti pandeemiaeelsete tootmismahtudeni ning liikus taastumiselt laienemise suunas.

Laienemisele peaks edaspidi hoogu juurde andma sisenõudlus. Tööturu olukorra paranemine ja säästmise prognoositav vähenemine peaksid aitama hoida tarbijakulutuste tempo stabiilsena. Era- ja avaliku sektori investeeringute hoogustumisel on hakanud olulist rolli mängima ka taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine.

Samas pärsivad kasvutempot uued ebasoodsad asjaolud, nagu ülemaailmsete tarneahelate katkestused ja kitsaskohad, seda eeskätt ülimalt integreeritud tootmissektoris. Lisaks on energiahinnad, eriti maagaasi hind, pärast 2020. aasta järsku langust viimase kuu jooksul märgatavalt tõusnud ja ületavad nüüdseks oluliselt pandeemiaeelset taset. Kahtlemata avaldab see mõju tarbimisele ja investeeringutele.

Tööturu olukord peaks veelgi paranema

Olukord ELi tööturul paranes märgatavalt tänu sellele, et leevendati tarbijaid mõjutavaid piiranguid. Selle aasta teises kvartalis loodi ELi majanduses umbes 1,5 miljonit uut töökohta. Samas jäi tööga hõivatute koguarv ELis ikka veel 1% võrra alla pandeemiaeelset taset.

Sellest ajast on töötus veelgi vähenenud ja paiguti hakkab tekkima tööjõupuudus, seda eriti sektorites, kus tegevusaktiivsus kasvab kõige intensiivsemalt. Mida kauem see kestab, seda suurem on risk, et selline tööjõupuudus pärsib majandustegevust ja suurendab palgasurve kaudu inflatsiooni.

Prognoosi kohaselt kasvab tööhõive ELis sel aastal 0,8%, 2022. aastal 1% ja 2023. aastal 0,6%. Tööhõive määr peaks kriisieelse taseme ületama järgmisel aastal ning 2023. aastal peaks sellele järgnema kasv. Tänavuselt 7,1%-lt peaks ELi tööpuudus langema 2022. aastal 6,7%-ni ja 2023. aastal 6,5%-ni. Euroala tööpuuduse tasemeks järgmisel kolmel aastal prognoositakse 7,9%, 7,5% ja 7,3%.

Oodatust väiksem puudujääk

Suurema majanduskasvu võimalused viitavad sellele, et 2021. aastal on puudujääk väiksem, kui kevadel eeldati. 2020. aastal oli ELi üldine eelarvepuudujääk 6,9%, kuid 2021. aastal peaks see pisut vähenema ning jõudma aasta alguse mahukate eelarvetoetusete varal 6,6%-ni.

Arvestades, et majanduskasvu jätkudes raugeb toetusmeetmete ja automaatsete tasakaalustusmeetmete kasutamine, peaks ELi üldine eelarvepuudujääk kahanema umbes poole võrra, jäädes 2022. aastal ligikaudu 3,6% juurde SKP-st ning kahanedes 2023. aastal 2,3%-ni.

92%-ni jõudnud ELi valitsemissektori koguvõla ja SKP suhe (euroalal 99%) peaks käesoleval aastal laias laastus stabiliseeruma ja hakkama 2022. aastal vähenema, jõudes 2023. aastal 89%-ni (euroalal 97%).

Ajutine üldine hinnasurve tõstab inflatsiooni kümne aasta kõrgeimale tasemele

Pärast mitu aastat kestnud madalat inflatsiooni on majandustegevuse jõulise elavnemisega ELis ja mitmes muus arenenud majandusruumis inflatsioon märgatavalt kiirenenud.

Euroala aastane inflatsioonimäär tõusis 2020. aasta viimase kvartali negatiivselt -0,3%-lt 2021. aasta kolmandas kvartalis 2,8%-ni. Oktoobri seisuga oli inflatsioonimäär 4,1% – sellist näitajat on alates 1997. aastast avaldatud euroala inflatsiooniandmetes nähtud vaid ühel korral.

Inflatsiooni niivõrd jõulise kasvu taga on peamiselt energiahindade tõus, kuid see näib olevat seotud ka majanduse pandeemiajärgse kohanemisega laialdasemalt ning seega võib oletada, et praegune tõus on pigem ajutine.

Euroala inflatsioonimäär peaks 2021. aastal jõudma haripunkti 2,4% juures ning langema seejärel energiahindade järkjärgulise ühtlustumise taustal 2022. aastal 2,2%-ni ja 2023. aastal 1,4%-ni. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2021. aastaks 2,6%, 2022. aastaks 2,5% ja 2023. aastaks 1,6%.

Majanduskasvu väljavaadete osas on endiselt väga palju ebakindlust ja riske

Kuigi pandeemia mõju majandustegevusele on märkimisväärselt vähenenud, ei ole COVID-19 veel seljatatud ning majanduse taastumine sõltub suuresti sellega seotud arengust nii ELis kui ka väljaspool. Arvestades, et viimasel ajal on haigusjuhtude arv mitmes riigis kasvanud, ei saa välistada majandustegevust mõjutavate piirangute taaskehtestamist. ELis puudutab see risk eeskätt liikmesriike, kus vaktsineerituse määr on suhteliselt madal.

Peamine majanduskasvu väljavaateid mõjutav risk on seotud efektiivsuse ja tootlikkuse püsiva kasvuga. Siinkohal on väga olulised taaste- ja vastupidavusrahastu toel tehtud investeeringud ja nendega kaasnevad struktuurireformid.

Taust

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Vaheprognoosides käsitletakse kõigi liikmesriikide aastast ja kvartali SKPd, inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmisel aastal ning ELi ja euroala koondnäitajaid.

Euroopa Komisjoni 2022. aasta talvises majandusprognoosis ajakohastatakse SKP- ja inflatsiooniprognoose ning see esitatakse eeldatavasti 2022. aasta veebruaris.

 

Lisateave

Dokumendi terviktekst: 2021. aasta sügisene majandusprognoos

Täispikk (tsitaatidega) pressiteade

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
11 november 2021