2021. aasta talvise majandusprognoosi kohaselt kasvab euroala majandus nii 2021. kui ka 2022. aastal 3,8%. Prognoosi kohaselt kasvab ELi majandus 2021. aastal 3,7% ja 2022. aastal 3,9%. Euroopa on endiselt koroonaviiruse pandeemia küüsis. Nakatunute arvu tõus ühes uute nakkavamate tüvede levikuga on sundinud paljusid liikmesriike taas piiranguid kehtestama või neid karmistama. Samal ajal annab kogu ELis käimasolev vaktsineerimine põhjust ettevaatlikuks optimismiks.
Piirangute lõdvendamisel peaks taastuma ka majanduskasv
Euroala ja ELi majandus peaks saavutama kriisieelse tootlikkuse varem, kui 2020. aasta sügiseses majandusprognoosis eeldatud – peamiselt tänu 2021. aasta teiseks pooleks ja 2022. aastaks prognoositust kiiremale majanduskasvule.
2020. aasta kolmandas kvartalis kiiresti taastuma hakanud majandustegevus vähenes neljandas kvartalis taas, sest pandeemia teise lainega võitlemiseks kehtestati uuesti piiranguid. Kuni need meetmed kehtivad, väheneb ELi ja euroala majandus 2021. aasta esimeses kvartalis eeldatavasti veelgi. Majanduskasv peaks taastuma kevadel ja hoogustuma suvel ühes vaktsineerimise edenemise ja piirangute järk-järgult lõdvendamisega. Majanduse taastumist toetavad ka maailmamajanduse paremad väljavaated.
Inflatsioon peaks euroalal suurenema 0,3%-lt 2020. aastal 1,4%-le 2021. aastal ning seejärel pisut vähenema, jõudes 2022. aastal 1,3%-le. Majanduse aeglasem taastumine pidurdab nõudluse survet hindadele. 2021. aastal suureneb see ajutiselt energiainflatsiooni ja maksukohanduste mõjul, eriti Saksamaal, samuti seetõttu, et kitsaskohad tarneahelas ei jõua vastata taastuvale nõudlusele. 2022. aastal, kui tarneahelad saavad paika ja energiainflatsiooni mõju hajub, peaks inflatsioon taas aeglustuma.
Pandeemia majanduslik mõju on liikmesriigiti endiselt ebaühtlane ning prognooside kohaselt on taastumise tempo samuti väga erinev.
Eesti SKP vähenes eelmisel aastal hinnanguliselt 3%, mis on vähem, kui enamiks liikmesriikides. Küllalt vastupidavad on kriisis olnud eratarbimine ja eksport. Tööpuudus suurenes eelkõige COVID-19 piirangutest enimmõjutatud sektorites – majutuses ja toitlustuses. Kuna aga sügisesed piirangud olid kevadistest leebemad, jäi mõju SKPle kardetust väiksemaks.
Piirangute järkjärgulise vähendamise korral oodatakse Eestis sel aastal SKP 2,6%-list kasvu. 2022. aastal peaks taastumine hoogustuma ja SKP kasv peaks küündima 4%-ni. Kasvu mootorina nähakse peamiselt eratarbimist ja investeeringuid, kuna majapidamiste rahaline olukord on jäänud vaatamata kriisile küllalt heaks. Inflatsioon, mis 2020. aastal oli korraks ka negatiivne ja aasta kokkuvõttes -0,6%, jääb tööturu madalseisust mõjutatuna 2021. aastal napilt üle 1% . 2022. aastal peaks aga inflatsioon tõusma üle 2% seoses eratarbimise kasvu ja kütuseaktsiisi tõusuga.
Majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles: „Eurooplastel on praegu rasked ajad. Me oleme endiselt pandeemia küüsis ning selle sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed on meie kõigi jaoks vägagi ilmsed. Siiski paistab lõpuks ometi tunneli lõpus valgus. Kuna lähikuudel vaktsineeritakse üha rohkem inimesi, peaks piirangute lõdvendamine võimaldama kevadel ja suvel tugevamat taastumist. ELi majandus peaks jõudma pandeemiaeelsele SKP tasemele oodatust varem – juba 2022. aastal –, kuid 2020. aasta kaotatud toodangumahtusid ei õnnestu sama kiiresti ega kogu liidus samas tempos tasa teha. Prognoosiga on seotud mitu riski, näiteks seoses COVID-19 uute tüvede ja ülemaailmse epidemioloogilise olukorraga. Teisest küljest ei ole tänases prognoosis veel arvesse võetud seda, et taasterahastu „NextGenerationEU“ mõju peaks andma lähiaastatel tugeva tõuke kõige rängemini pihta saanud riikide majandusele.“
Ebakindlus on endiselt suur ja riskid märkimisväärsed
Prognoosiga seotud riskid on sügisega võrreldes tasakaalustatumad, kuigi endiselt suured. Need on peamiselt seotud pandeemia arengu ja vaktsineerimise eduga.
Positiivsed riskid on seotud võimalusega, et vaktsineerimisega suudetakse piiranguid oodatust kiiremini lõdvendada, mis tähendaks varasemat ja tugevamat taastumist. Samuti võib ELi taasterahastu „NextGenerationEU“, mille keskne element on taaskäivitusfond ehk taaste- ja vastupidavusrahastu („Recovery and Resilience Facility“), tagant tõugata prognoositust suuremat majanduskasvu, sest sellest planeeritud investeeringute ja reformide mõju ei ole suuremas osas veel praeguses prognoosis arvesse võetud.
Negatiivsete riskide osas võib pandeemia lähiajal osutuda prognoositust püsivamaks või tõsisemaks või võib tekkida viivitusi vaktsineerimisprogrammide elluviimisel. See võib piirangute lõdvendamist edasi lükata, mis omakorda mõjutaks oodatava taastumise ajastust ja tugevust. Samuti on oht, et kriis võib jätta sügavamad armid ELi majandus- ja sotsiaalstruktuuri, eelkõige ulatuslike pankrottide ja töökohtade kadumise tõttu. See kahjustaks ka finantssektorit, suurendaks pikaajalist töötust ja ebavõrdsust.
Taust
2021. aasta talvise majandusprognoosiga ajakohastatakse 2020. aasta sügisest majandusprognoosi, mis esitati 2020. aasta novembris. Selles keskendutakse SKP ja inflatsiooni arengule kõigis ELi liikmesriikides.
Prognoosi paikapidavus oleneb kahest olulisest pandeemiaga seotud tehnilisest eeldusest. Esiteks eeldatakse, et pärast piirangute märkimisväärset karmistamist 2020. aasta neljandas kvartalis kehtivad 2021. aasta esimeses kvartalis jätkuvalt ranged piirangud. Prognoosis eeldatakse, et piiranguid hakatakse lõdvendama teise kvartali lõpu poole alguses aegamööda ja seejärel tuntavamalt aasta teises pooles, mil haavatavam osa elanikkonnast ja järjest suurem osa täiskasvanutest peaks olema vaktsineeritud. Teiseks eeldatakse, et piirangud on ka 2021. aasta lõpu poole minimaalsed ja 2022. aastal kehtivad vaid sihipärased valdkondlikud piirangud.
Euroopa Komisjoni järgmine prognoos on 2021. aasta kevadine majandusprognoos mais.
Lisateave
2021. aasta talvine majandusprognoos
Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis
Volinik Gentiloni Twitteris: @PaoloGentiloni
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 11. veebruar 2021