2022. aasta sügisene majandusprognoos: ELi majandus pöördelistel aegadel

Pärast majanduse jaoks hoogsalt alanud aastat on ELi majandus täna palju problemaatilisemas olukorras. Venemaa agressioon Ukraina vastu pärsib nõudlust ja suurendab inflatsiooni kogu maailmas. EL (ja sealjuures eriti Eesti) on üks praeguses olukorras enim kannatavatest majandusruumidest, arvestades geograafilist asukohta ja väga suurt sõltuvust Vene gaasi impordist. Energiakriis laastab majapidamiste ostujõudu ja rõhub tootmissektorit. Majandususaldus on silmatorkavalt vähenenud. Ja kuigi 2022. aasta majanduskasv on prognoositust suurem (+3,3%), saab 2023. aasta majanduskasv olema märgatavalt kehvem (+0,3%) ja inflatsioon suurem (7,0%) kui suvises vaheprognoosis eeldati.

Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni märkis: „Lõppemas on aasta, mil meie kohale vajus Venemaa alustatud sõja tume vari. ELi majandus on selle põhjustatud vapustustele hästi vastu pannud – seda suuresti tänu pandeemia algusest alates tehtud kindlatele, ühtsetele ja solidaarsetele poliitilistele otsustele. Kiiresti kerkivad energiahinnad ja inflatsioon avaldavad aga ikkagi mõju ning meil seisab ees sotsiaalmajanduslikult väga keeruline periood. Täna avaldatud prognoos on seotud mitmesuguste riskide ja kahtlustega, kuid ühes võib kindel olla: ühiselt suudame me kõik need raskused ületada ja kriisist varasemast tugevamana välja tulla.“

Eesti SKP osas prognoosib komisjon selleks aastaks 0.1%list kahanemist, kuid SKP pöördub kasvule järgmisel aastal (+0.7%) ja kasv kiireneb 2024. aastal (+2.1%). Pandeemiajärgne hoogne eratarbimine on hakanud aeglustuma koos hinnatõusuga, aga järgmise aasta riigieelarvesse plaanitud meetmete pakett peaks majanduskasvu toetama.  

Sel aastal kiiresti kasvanud inflatsiooni põhjuseks on energiahinnad ja hinnatõus on kiiresti kandumas ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Lagi majapidamiste ja väiksemate ettevõtete elektri- ja gaasihinnale, mis jõustus selle aasta oktoobris, peaks hinnatõusu pidurdama 2023 ja 2024. aastal. Valitsussektori eelarvedefitsiit jõuab järgmisel aastal eeldatavasti 3.7%ni SKPst, enne kui 2024. aastal vähenema hakkab. Avaliku sektori võlg küündib 2024. Aastal 21.9%ni SKPst.

Lisateave

Pressiteade täiendava taustainfoga

Sügisene majandusprognoos

Volinik Gentiloni tänase pressikonverentsi salvestus