Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise ajutise kaitse direktiivi kohta. Direktiiv käivitati esimest korda 4. märtsil 2022 vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile.
Sellest ajast alates on ELis viivitamatu kaitse omistatud ligi 4 miljonile inimesele, neist üle 3 miljonile 2022. aasta esimesel poolel. Kõigil registreeritud isikutel on õigus osaleda tööturul, saada haridust ning tervishoiu- ja majutusteenuseid.
Asepresident Margaritis Schinas ütles: „Venemaa ulatusliku sissetungi päevast alates on EL seisnud kindlalt Ukraina rahva poolel. Euroopa solidaarsust näitab see, et enam kui neljale miljonile inimesele on omistatud viivitamatu kaitse seisund, inimesed on võetud oma koju, koolid on vastu võtnud uusi õpilasi, haiglad ja meditsiiniteenistused on abivajajaid abistanud ning rohkem kui miljon Ukrainast ümberasustatud inimest on ELis töö leidnud. Ajutist kaitset on juba pikendatud ja me oleme valmis seda veelgi pikendama. Me toetame Ukrainat nii kaua kui vaja. Samuti on selge, et see väärtuslik vahend peaks jääma ka edaspidi ELi käsutusse.“
Direktiiv võimaldas pakkuda viivitamatut kaitset, vähendades samas formaalsusi miinimumini. Sellega nähti lisaks viivitamatule kaitsele ette järgmised ulatuslikud ja ühtlustatud õigused:
- Võimalus ennast registreerida ja saada vajalikud dokumendid. Liikmesriigid kehtestasid kiiresti inimeste registreerimiseks ja dokumentide väljastamiseks vajalikud menetlused.
- Erikaitse lastele. Praegu on ELis varjupaiga leidnud ligi viiendik Ukraina lastest.
- Võimalus saada haridust ja kutseõpet. Eelmise aasta septembris alustas ELis kooliteed peaaegu pool miljonit Ukraina last.
- Inimkaubanduse ohu ennetamine ja sõjakuritegude ohvrite toetamine. EL kehtestas ühise inimkaubandusevastase kava, et tõsta ümberasustatud inimeste teadlikkust ja ennetada inimkaubandust.
- Tervishoiuteenuste ja sotsiaaltoetuste kättesaadavus. Kahekümnesse ELi ja EMP riiki on edukalt evakueeritud ligi 2000 Ukrainas haiglaravil olnud patsienti ning enamikus liikmesriikides pakutakse sõjapõgenikele psühholoogilist ja psühhosotsiaalset tuge.
- Võimalus töötada. Euroopas on töö leidnud ligi miljon põgenikku. Samuti on EL käivitanud talendireservi katseprojekti, et toetada tööturule integreerimist.
- Majutus ja eluase. Turvalise kodu algatuse eesmärk on toetada liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning kodanikuühiskonda eramajutuse pakkumisel. Komisjon eraldas 5,5 miljonit eurot Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsiooni juhitavale projektile, mille abil toetatakse turvalise kodu algatuse elluviimist, ning kuulutas kogukonnasponsorluse kavade edasiarendamiseks välja projektitoetuste konkursi.
Solidaarsusplatvormil „Ukraina“, mille komisjon lõi kohe pärast direktiivi käivitamist, on koordineeritud reageerimises olnud oluline roll.
Komisjon ja tema ametid on liikmesriikidele andnud direktiivi rakendamisel tegevustoetust. Euroopa Liidu Varjupaigaamet toetab kolmeteistkümmet liikmesriiki, et katta nende vajadused varjupaiga andmisega, põgenike vastuvõtmisega ja ajutise kaitse tagamisega seoses. Ligikaudu 200 Frontexi töötajat on lähetatud kõige suurema surve all olevatesse liikmesriikidesse ja Moldovasse, et nende piirihaldust toetada. Europol on teiseste julgeolekukontrollide tegemiseks saatnud oma töötajaid ja külalisametnikke viide liikmesriiki ja Moldovasse. Liikmesriikides on loodud kolm ELi elanikkonnakaitse mehhanismi keskust, et anda Ukrainale üle 80 000 tonni mitterahalist abi.
Lisaks on EL andnud ümberasustatud inimeste vajaduste jaoks rahalist toetust. EL on CARE ja FAST-CARE toetusmeetmete kaudu eraldanud kokku 13,6 miljardit eurot lisaraha. Ühtekuuluvusfondist paigutati ümber 1 miljard eurot ja siseasjade fondidest eraldati 400 miljonit eurot.
Samuti on EL tõhustanud koostööd rahvusvaheliste partneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Ühendkuningriik, ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Järgmised sammud
Euroopa Liit toetab Ukrainat nii kaua kui vaja. Kaitset on juba pikendatud 2024. aasta märtsini ja seda võib veel pikendada kuni 2025. aastani. Komisjon on valmis võtma vajalikke meetmeid, et kaitset pikendada, kui see on vajalik. Samal ajal järgitakse kindlat ja koordineeritud ELi lähenemisviisi, et tagada sujuv üleminek teistsugusele õiguslikule seisundile, mis võimaldaks õigusi kasutada ka pärast ajutise kaitse maksimaalset kestust, ning antakse sihipärast toetust neile, kes on Ukrainast põgenenud ja soovivad koju tagasi pöörduda.
Komisjon leiab ajutise kaitse direktiivi rakendamise esimesel aastal saadud kogemustest lähtudes, et see direktiiv peaks jääma ELi tasandil kättesaadavate meetmete hulka. Komisjon teeb koostööd kaasseadusandjatega, et Euroopa Liidul oleks olemas vahendid, mida ta tulevikus võib vajada, ning et need oleksid kooskõlas komisjoni ettepanekuga võtta vastu kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordi käsitlev määrus.
Lisateave
Pressiteade täiendava taustainfoga
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 8. märts 2023
- Autor
- Esindus Eestis