Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade29. september 2023Esindus Eestis1 min lugemist

Eesti on avalike digiteenuste poolest jätkuvalt esirinnas

Digital growth

Euroopa Komisjon avaldas sel nädala esimese ELi digikümnendi aruande, milles hinnatakse ELi ühiseid edusamme digikümnendi eesmärkide saavutamisel. Varem kasutati riikide digiarengu hindamiseks digitaalmajanduse ja –ühiskonna indeksit (DESI), nüüd enam riike pingeritta ei seata, vaid hinnatakse ELi edusamme tervikuna. Täna avaldatud aruandes hinnatakse ELi tulemusi neljas põhivaldkonnas: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digitaliseerimine.

Eesti paistab silma eelkõige avalike teenuste digitaliseerimise poolest. Parandada tuleks inimeste juurdepääsu terviseandmetele ning võimaldada digiteenuste kasutamist kõigist mobiilseadmetest. 

Eesti osakaal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialiste puudutava eesmärgi täitmisel on märkimisväärne. Eesti kogutööhõives on IKT-spetsialiste 6,6% ehk tublisti üle ELi keskmise (4,6%). Peale selle on naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas (24,5%) üks ELi kõrgemaid (ELi keskmine 18,9%) ning lähiaastatel võib see veelgi suureneda. Töötajatele IT-koolitust pakkuvate ettevõtete osakaal on aga endiselt alla ELi keskmise. Seega tuleks digioskuste taset parandada, näiteks innustades tööandjaid pakkuma täiend- ja ümberõpet tööaja sees. Algtaseme digioskuste poolest on Eesti veidi ELi keskmisest eespool – 2021. aastal oli 56%-l 16–74aastastest inimestest vähemalt algtaseme digioskused (ELi keskmine 54%).

Eesti ettevõtete hulgas on palju uuenduslikke ja kasvavaid idu- ja kasvufirmasid, sealhulgas kaks nn ükssarvikut. 2021. aastal kasutas pilvandmetöötlust 51% ettevõtetest, mis on märgatavalt üle ELi keskmine (34%). Samas tehisintellekti ja suurandmeid kasutavate ettevõtete arv jäi nii 2020. kui 2021. aastal alla ELi keskmise. Eesti peaks aitama ettevõtetel kiiremini digilahendustele üle minna, et muuta need konkurentsivõimelisemaks ja kestlikumaks.

Ühenduvusega seotud probleemid tulenevad põhiliselt liiga väiksest 5G levialast ja üle 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu lairibaühenduse vähesest katvusest. Riik investeerib jätkuvalt väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamisse maapiirkondades ning kasutab selleks ka ELi vahendeid. Eesti osaleb üleeuroopalise kvanttaristu loomise algatuses ning on partner Põhjamaade ja Eesti kvantandmetöötluse e-taristus (NordIQuEst), kuid peaks kiirendama digitaristu, eelkõige 5G võrkude välja arendamist.

Lisateave

Pressiteade taustainfoga

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
29. september 2023
Autor
Esindus Eestis