Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Artikkel8. november 2022Esindus Eestis

Eesti on muutunud CO₂ sidujast selle heitjaks

Eesti mets

Keskkonnaminister Madis Kallas, miks on LULUCFi sektori muutmine Eestile vajalik ja mis juhtub, kui me seda ei tee?

Kui me tahame kliimaeesmärke täita nii 2030. kui ka 2050. aasta vaates, siis LULUCFiga määratud sektor on kõige olulisem. Ükski muu sektor süsihappegaasi siduda ei suuda. Me ei saa ju näiteks transporti või energeetikat nulli viia. Seega ainus variant süsihappegaasi siduda ongi muuta metsa ja maa majandamist.

Kas LULUCFi määrus on veel lahtine või juba lukku löödud?

Käivad läbirääkimised, triloogid, mis Euroopa Liidu puhul tähendavad, et me oleme volitanud eesistujat läbi rääkima Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Eesti mandaadi ja seisukohad andis üle juba eelmine valitsus. Muuta praegu midagi olukorras, kus osapooli ei ole üks või kaks, vaid enam kui 20, on mõistagi äärmiselt keeruline. Rõhume sellele, et saada juurde rohkem paindlikkust ja et meie varasemaid seisukohti ikkagi arvestataks. Meile on kõige olulisem, et kehtestataks teatud kompensatsiooni mehhanismid vastukaaluks loodusjõududele, olgu need siis suured põuad, üleujutused või ka näiteks metsatulekahjud.

Triloogide muutmise teeb keerulisemaks seegi, et Euroopa Parlament soovib kehtestada LULUCFi sektoris veelgi ambitsioonikamaid eesmärke, mille toetajaid Eestis väga palju ei ole.

12. oktoobril esitas 11 organisatsiooni pöördumise Eesti valitsusele, osutades, et LULUCFi määrusega Eestile seatavad eesmärgid kahjustavad märgatavalt mitme majandussektori konkurentsivõimet.

Loomulikult saan ma nende murest aru. Ent nagu ütles ka tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, on maailmas toimuvad arengud paratamatud. Pole reaalne loota, et praegusel kujul saab majandus jätkuvalt toimida ka aastal 2028 või 2030. Ehk siis mingeid muudatusi tuleb teha. Mõistagi ei tähenda see, et me sooviksime töökohti kaotada. Minu hinnangul tuleks enim rõhuda sellele, kuidas ja mil moel saaksime puitu rohkem väärindada. Ja selle abil töökohti hoida või isegi juurde luua. See peaks olema meie tulevik.

Palkide või paberipuidu laevaga teele saatmine või biomassi kasutamine pelgalt elektri tootmiseks ei ole kindlasti see, mida sooviksime jätkata. Seda enam, et viimase 20‒30 aastaga on Eesti metsade seis märgatavalt halvenenud. Kui me olime kogu aeg CO₂ sidujad metsaga, siis esmakordselt sattusime aastal 2020 CO₂ heitjaks ehk emiteerijaks. Keskkonnaministrina pean seisma Eesti jätkusuutliku looduse ja selle liigirikkuse eest. Mul on hea meel, et Tartu ülikooli teadlased on oma hiljutises pöördumises sama meelt.

 

Avaldatud 3.11 Maalehe vahel ilmunud metsanduse teemalises infolehesteised sama lehe artiklid leitavad siit.

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
8. november 2022
Autor
Esindus Eestis