EL tegi Ukrainale uue 1 miljardi euro suuruse väljamakse

Euroopa Komisjon on teinud Ukrainale antavast erakorralisest makromajandusliku finantsabi laenust täiendava 1 miljardi euro suuruse osamakse, mis makstakse tagasi Venemaa külmutatud varadelt saadavast tulust. Selle makse järel moodustavad makromajandusliku finantsabi väljamaksed Ukrainale kokku 5 miljardit eurot ning EL on alates Venemaa Ukraina-vastase sõja algusest endiselt Ukraina suurim rahastaja.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „ELi toetus Ukrainale on jätkuv ja kindel. Töötame selle nimel, et teha Ukrainat tugevamaks ning toetada õiglast ja püsivat rahu Ukraina tingimustel. Tänane väljamakse ja lepingud on samuti investeering ühisesse tulevikku. Toetame Ukraina muljetavaldavaid reformipüüdlusi ja süvendame oma sidemeid – alates kosmosest, julgeolekust ja kaitsest kuni eduka ettevõtluskeskkonna loomiseni. Ми з вами. Oleme teiega.“

ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas: „Samal ajal kui EL aitab Ukrainal end kaitsta Venemaa agressiooni eest, toetame riiki igal sammul nende teekonnal Euroopa Liitu. Alates võimaluste loomisest ELi ja Ukraina ärisektorite ühendamiseks kuni Ukraina kaasamiseni olulistesse ELi programmidesse, nagu Copernicus. Meie suhted muutuvad üha tihedamaks. Isegi sõja ajal on Ukraina näidanud ikka ja jälle oma pühendumust. Tänaseks on selgem kui kunagi varem, kus on Ukraina tulevik.“

ELi 18,1 miljardi euro suurune makromajanduslik finantsabi on osa G7 juhitud algatusest, mille eesmärk on toetada Ukrainat ligikaudu 45 miljardi euroga. Rahastamine on suunatud Ukraina kiireloomulistele eelarvevajadustele, mis on Venemaa käimasoleva agressioonisõja tõttu suurenenud. See aitab Ukrainal jätkata sõjalisi ja ülesehitusega seotud jõupingutusi, sealhulgas remontida elutähtsat taristut, nagu energia-, vee- ja transpordisüsteemid.  

EL eraldab Ukraina toetuseks 2,1 miljardit eurot külmutatud varadelt saadavat tulu 

Sel nädalal laekub komisjonile 2,1 miljardit eurot erakorralist tulu Venemaa keskpanga varadest, mis on väärtpaberite keskdepositooriumide valduses. Selle summa laekumine on teine ülekanne pärast 2024. aasta juulis tehtud esimest makset. See hõlmab 2024. aasta teisel poolel kogunenud tulusid. 

Need vahendid pärinevad Venemaa keskpanga varadest, mis on blokeeritud ELi sanktsioonide alusel, mis on kehtestatud vastusena Venemaa jätkuvale agressioonisõjale Ukraina vastu. Kuigi varad ise on endiselt blokeeritud, kasutatakse neist aja jooksul saadavat erakorralist tulu Ukraina toetamiseks.  Sellest osamaksest saadava tulu kasutamist hallatakse nõukogus 2024. aastal kokku lepitud Euroopa rahutagamisrahastu ja Ukraina rahastu kaudu, et tugevdada Ukraina kaitsevõimet ning aidata kaasa riigi taastamisele ja ülesehitamisele. 

ELi-Ukraina assotsiatsiooninõukogu kümnes istung

Eile toimus Brüsselis ka ELi-Ukraina assotsiatsiooninõukogu kümnes istung. Nõukogu arutas poliitilisi küsimusi ja kahepoolseid suhteid ning arvamusi Venemaa agressioonisõja järgse olukorra kujunemise üle, keskendudes sõjalisele, majanduslikule ja humanitaarolukorrale kohapeal ning reageerimisele Venemaa sõjale. Käsitleti ka laiemaid ülemaailmseid ja piirkondlikke küsimusi. Kohtumist juhatas Ukraina peaminister  Denõss Šmõhal  ning ELi delegatsiooni juhtis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.

Allkirjastati viis uut ELi-Ukraina lepingut

Ukraina ja ELi assotsiatsiooninõukogu raames allkirjastati viis lepingut.

Nende hulka kuuluvad kolm 300 miljoni euro suurust rahastamislepingut Euroopa Investeerimispanga ja Ukraina vahel, millega toetatakse peamisi operatsioone, mis on suunatud Ukraina kõige pakilisematele taastumisvajadustele. Rahastamine annab kohalikele osalejatele võimaluse kiiresti taastada oluline taristu, nagu veesüsteemid ja energiatõhusad rajatised, leevendades survet valitsusasutustele.

Lisaks allkirjastas komisjon lepingu Ukraina osalemise kohta Copernicuse programmis. Leping annab Ukrainale juurdepääsu tulevasele kosmoseilmastiku teenusele, mis kaitseb Ukraina satelliite kosmoseilmastiku sündmuste põhjustatud häirete eest. Samuti on sellel oluline roll sõjajärgse kahju hindamisel ja ülesehitustöö juhtimisel.

Ukraina allkirjastas ka lepingu tõsiste piiriüleste terviseohtude vastaste meditsiinivahendite kohta, mis võimaldab kõigil allakirjutanutel, sealhulgas ELil ja teistel kandidaatriikidel, ühiselt hankida meditsiinivahendeid.

ELi ja Ukraina äritippkohtumine

Neljapäeval ja reedel toimub ka suur äritippkohtumine, mille korraldavad ühiselt Euroopa Komisjon, Ukraina valitsus, ELi nõukogu eesistujariik Poola ja Itaalia. ELi ja Ukraina ettevõtlustippkohtumise eesmärk on toetada Ukraina ülesehitus- ja reformipüüdlusi ning sellel osaleb üle 700 isiku ja organisatsiooni, et arutada võimalusi riigi ärikliima tugevdamiseks ja investeeringute kaasamiseks.

Euroopa Komisjoni volinik Marta Kos ja Ukraina peaminister Denõss Šmõhal käivitavad tippkohtumisel uue ELi ja Ukraina äripartnerluse. Algatuse eesmärk on süvendada ELi ja Ukraina vahelisi majandussidemeid, kiirendada riigi taastumist ning toetada Ukraina liikumist ELiga ühinemise suunas.

Üritusel kuulutab Euroopa Komisjon välja ka uue projektikonkursi, millega julgustatakse ELi ettevõtjaid investeerima Ukraina ülesehitamisse. Konkurss on avatud kuni 10. oktoobrini 2025 ja hõlmab võimalusi ühisettevõtete loomiseks Ukraina partneritega.