ELi 2022. aasta eelarve toetab majanduse kiiret taastumist

Komisjon tegi täna ettepaneku ELi 2022. aasta eelarve kohta summas 167,8 miljardit eurot, millele lisandub hinnanguliselt 143,5 miljardit eurot toetusi taasterahastust „NextGenerationEU“. Eelarve ja taasterahastu kombineeritud vahenditega kaasatakse märkimisväärsed investeeringud, et elavdada majanduse taastumist, tagada kestlikkus ja luua töökohti. Esikohale seatakse rohe- ja digipööret toetavad kulutused, et muuta Euroopa vastupidavamaks ja tulevikukindlamaks.

ELi eelarve eest vastutava voliniku Johannes Hahni sõnul on kavandatav eelarve enneolematult suur ning aitab Euroopal tervishoiu- ja majanduskriisist taastuda: „Aitame pandeemiast enim mõjutatud inimesi, ettevõtteid ja piirkondi. Investeerime Euroopa vastupidavusse ja ajakohastamisse rohe- ja digipöörde kaudu. Euroopa majanduse taastumise kiirendamine ja selle tulevikukindlamaks muutmine on meie olulisim prioriteet.“

2022. aasta eelarve kajastab ELi poliitilisi prioriteete majanduse kestlikuks taastamiseks. Seepärast teeb komisjon ettepaneku eraldada (kulukohustuste assigneeringutena):

• 118,4 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu raames toetustena taasterahastust „NextGenerationEU“, et leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju; muuta ELi majandus ja ühiskond kestlikumaks ja vastupidavamaks ning olla paremini valmis rohe- ja digipöördega kaasnevate probleemide ja võimalustega toimetulekuks;
• 53,0 miljardit eurot ühisele põllumajanduspoliitikale ning 972 miljonit eurot Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondile, Euroopa põllumajandustootjatele ja kaluritele, kuid ka selleks, et suurendada põllumajandus-, toidu- ja kalandussektori vastupidavust ning pakkuda kriisiohjamiseks vajalikku manööverdamisruumi. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) võidakse eraldada taasterahastust „NextGenerationEU“ täiendavalt 5,7 miljardit eurot;
• 36,5 miljardit eurot regionaalarengule ja ühtekuuluvusele, mida täiendab 10,8 miljardit eurot taasterahastust „NextGenerationEU“ REACT-EU programmi raames, et toetada kriisile reageerimist ja kriisi tagajärgede kõrvaldamist;
• 14,8 miljardit eurot meie partnerite ja huvide toetamiseks maailmas, millest 12,5 miljardit eurot naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist Globaalne Euroopa  ning 1,6 miljardit eurot humanitaarabiks;
• 13,1 miljardit eurot teadusuuringute ja innovatsiooni tarbeks, millest 12,2 miljardit eurot liidu juhtivale teadusprogrammile „Euroopa horisont“. Programmile võidakse eraldada taasterahastust „NextGenerationEU“ täiendavalt 1,8 miljardit eurot;
• 5,5 miljardit eurot Euroopa strateegilisteks investeeringuteks, millest 1,2 miljardit eurot programmi „InvestEU“ prioriteetide jaoks (teadusuuringud ja innovatsioon, rohe- ja digipööre, tervishoiusektor ja strateegilised tehnoloogiad), 2,8 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastule piiriülese taristu arendamiseks, ning 1,2 miljardit eurot programmile „Digitaalne Euroopa“ liidu digitaalse tuleviku kujundamiseks. Programmile „InvestEU“ võidakse eraldada taasterahastust „NextGenerationEU“ täiendavalt 1,8 miljardit eurot;
• 4,7 miljonit eurot inimeste, sotsiaalse sidususe ja väärtuste tarbeks, millest 3,4 miljardit eurot programmile „Erasmus+“, et luua inimestele haridus- ja liikuvusvõimalusi; 401 miljonit eurot kunstnike ja loovisikute toetamiseks kogu Euroopas ning 250 miljonit eurot õiguse, õiguste ja väärtuste edendamiseks;
• 2,1 miljardit eurot kosmosevaldkonnale, peamiselt Euroopa kosmoseprogrammile mõeldud kulutusteks;
• 1,9 miljardit eurot keskkonna- ja kliimameetmetele, millest 708 miljonit eurot programmile LIFE, et toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, ning 1,2 miljardit eurot õiglase ülemineku fondile, et roheüleminekust saaksid kasu kõik. Õiglase ülemineku fondile võidakse eraldada taasterahastust „NextGenerationEU“ täiendavalt 4,3 miljardit eurot;
• 1,9 miljardit eurot meie piiride kaitseks, millest 780 miljonit eurot integreeritud piirihalduse fondile ja 758 miljonit eurot Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex);
• 1,9 miljardit eurot kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide toetuseks, et aidata neil täita liidu ühinemisprotsessi nõudeid, peamiselt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) kaudu;
• 1,3 miljardit eurot rändega seotud kulutusteks, millest 1,1 miljardit eurot on ette nähtud rändajate ja varjupaigataotlejate toetamiseks kooskõlas ELi väärtuste ja prioriteetidega;
• 1,2 miljardit eurot kaitse- ja ühiste julgeolekuprobleemide lahendamiseks, millest 950 miljonit eurot kaitsevõime arendamise ja teadusuuringute toetamiseks Euroopa Kaitsefondi raames ning 232 miljonit eurot sõjaväelise liikuvuse toetamiseks;
• 905 miljonit eurot ühtse turu toimimise tagamiseks, sealhulgas 584 miljonit eurot ühtse turu programmile ja ligikaudu 200 miljonit eurot pettusevastase võitluse, maksunduse ja tollivaldkonna tegevuseks;
• 789 miljonit eurot programmile „EL tervise heaks“, et tagada terviklik tervisealane reageerimine inimeste vajadustele, ning 95 miljonit eurot liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (rescEU), mis võimaldab kriisi korral kiiresti operatiivabi anda. RescEU-le võidakse eraldada taasterahastust „NextGenerationEU“ täiendavalt 680 miljonit eurot;
• 600 miljonit eurot julgeolekule, millest 227 miljonit eurot Sisejulgeolekufondile, et võidelda terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu.

2022. aasta eelarveprojekt on osa liidu pikaajalisest eelarvest, mis võeti vastu 2020. aasta lõpus eesmärgiga muuta pikaajalise eelarve prioriteedid iga-aastasteks konkreetseteks tulemusteks. Seetõttu on märkimisväärne osa rahalistest vahenditest mõeldud kliimamuutustega võitlemiseks kooskõlas eesmärgiga kulutada 30% pikaajalisest eelarvest ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest sellele poliitilisele prioriteedile.

Loe lähemalt:

Täispikk pressiteade

Küsimused ja vastused 2022. aasta eelarveprojekt

Dokumendid

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“