ELi taaste- ja vastupidavusrahastu on olnud oma ülesannete kõrgusel

Euroopa Komisjon esitas täna 2021. aasta veebruaris loodud ulatusliku rahastamisprogrammi NextGenerationEU keskmes oleva taaste- ja vastupidavusrahastu vahearuande. Rahastu algne eesmärk oli aidata liikmesriikidel taastuda COVID-19 pandeemiast, suurendada vastupidavust ning muuta majandus ja ühiskond keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Rahastul on aga olnud oluline roll ka Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjudega toimetulekul.

Programmist toetuse saamiseks pidid kõik liikmesriigid koostama taaste- ja vastupidavuskava, mis sisaldas reforme ja investeeringuid kooskõlas ELi rohe-, digi- ja sotsiaalpoliitika prioriteetidega ning riigipõhiste soovitustega, mida komisjon annab liikmesriikidele ELi majanduspoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta raames.

President Ursula von der Leyen: „Programm NextGenerationEU toetab jätkuvalt majanduse taastumist ja positiivseid muutusi kogu ELis. Oleme rahastanud metsa- ja maastikupõlengute ja üleujutuste vastaseid kaitsemeetmeid, toetanud noori vajalike oskuste omandamisel ning aidanud arendada nullnetotööstust. Oleme suutnud ainulaadsel viisil kokku tuua reformid ja investeeringud, et lahendada nii riiklikke probleeme kui ka seista keskkonnahoidliku, kaasava, digitaalse, vastupidava ja konkurentsivõimelise ELi ühiste prioriteetide eest. Tänases aruandes kirjeldatakse neid saavutusi ja vaadatakse ka ette 2026. aasta suunas.“

Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisperioodi esimesel poolel on liikmesriikidele juba välja makstud ligikaudu 225 miljardit eurot. Rahastu vahendite abil on energiatarbimises säästetud üle 28 miljoni megavatt-tunni (MWh). Rohkem kui 5,6 miljonit leibkonda on saanud juurdepääsu internetile väga suure läbilaskevõimega võrkude kaudu ning peaaegu 9 miljoni inimese on leidnud kaitset kliimaga seotud katastroofide, nagu üleujutuste ja metsa- ja maastikupõlengute eest.

Komisjoni hinnangul tuleneb ligikaudu pool avaliku sektori investeeringute eeldatavast kasvust aastatel 2019–2025 ELi eelarvest ning eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud investeeringutest. Erinevalt varasematest kriisidest suurenesid avaliku sektori investeeringud Euroopas COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud energiakriisi ajal 3,0%-lt 2019. aastal hinnanguliselt 3,3%-le 2023. aastal. 2024. aastal peaksid avaliku sektori investeeringud ulatuma 3,4%ni SKPst.

Enamik taaste- ja vastupidavusrahastu kavasid valmistati kiiresti ette 2021. aastal ja viivitamatult algas ka nende elluviimine. Majandustegevus jõudis tagasi pandeemiaeelsele tasemele ja töötus langes rekordiliselt madalale (u 6%). Komisjoni hinnangul on programmil NextGenerationEU potentsiaali suurendada ELi reaalset SKPd 2026. aastal kuni 1,4 % võrreldes olukorraga, kus sellist programmi ei oleks. ELi tööhõive peaks lühiajalises perspektiivis suurenema kuni 0,8%.

2023. aasta lõpuks oli ELi nõukogu heaks kiitnud kõigi 27 kava uuendatud versioonid, et maksimeerida nende mõju muutuvas kontekstis. Kavasid ajakohastati, et tegeleda Venemaa alustatud agressioonisõjast põhjustatud energiahindade tõusu, kõrge inflatsiooni ja tarneahelate häiretega. Need kohandused suurendasid ELi toetust liikmesriikide majandustele ligi 150 miljardi euro võrra. See hõlmab 23 REPowerEU peatüki täiendavat rahastamist ja 125,5 miljardit eurot  täiendavat laenutoetust. Kokku on taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk tuua ELi majandusse rahaliste toetustena juurde 650 miljardit eurot.

Taaste- ja vastupidavusrahastu tulemuspõhisus, mille puhul ELi vahendite saamine sõltub kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisest, on aidanud ellu viia kauaoodatud reforme paljudes poliitikavaldkondades ning eelkõige rohe- ja digipöörde kiirendamiseks. Eesti taastekava sisaldab näiteks pikaajalise hoolduse ja tervishoiureforme ning taastuvenergia ja energiatõhususe projektide planeerimis- ja loamenetluste kiirendamist.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on ka peamine vahend ELi rohepöörde hoogustamiseks. Kõik liikmesriigid on saavutanud vähemalt  37% kliimaeesmärkidest, ning Eesti taastekava puhul on see näitaja koguni 59%. Lisaks toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastust tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, et tagada rohepöörde käigus sotsiaalne õiglus ja võrdne kohtlemine.

Arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamine kestab 2026. aastani, peaks selle rakendamise hoog eeldatavasti jätkuma. Komisjon hindab praegu 18 maksetaotlust ja 2024. aastal oodatakse neid veel üle 20. Komisjon loodab aasta lõpuks väljamakseid teha rohkem kui 100 miljardi euro eest.

Vahehindamisega kaasnevates riikide lühiülevaadetes kirjeldatakse igas taastekavas sisalduvaid kõige iseloomulikumaid ja mõjukamaid projekte.

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele rahastu rakendamise vahearuande. Sellele järgneb 2028. aastal järelhindamine koos rahastu ja selle mõju üldise hindamisega, kui taastekavades sisalduvad meetmed on täielikult rakendatud.

Lisateave