Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade18. juuli 2022Esindus Eestis

ELi ühtekuuluvuspoliitika: 3,5 miljardi euro ulatuses assigneeringuid Eestile

ühtekuuluvus

Täna kiideti heaks Euroopa Komisjoni ja Eesti vaheline partnerlusleping, mille raames eraldatakse Eestile aastatel 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 3,5 miljardit eurot, et edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Lisaks toetatakse partnerluslepinguga ELi oluliste prioriteetide, nagu rohe- ja digipöörde elluviimist ning aidatakse kaasa konkurentsivõimelisele, innovatiivsele ja ekspordile suunatud majanduskasvule.

Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira ütles: „Eesti partnerluslepingu heakskiitmine aastateks 2021–2027 võimaldab riigil areneda õiglasel, kaasaval ja keskkonnahoidlikul viisil. ERFi vahenditest toetatakse ringmajandust, innovatsiooni ja transporti ning õiglase ülemineku fondist ümberõpet, tööhõivet ja tööstuse üleminekut keskkonnasäästlikumale kursile. Tulevikus on Eesti majandus arukas, keskkonnahoidlik ja digitaalne.“

Õiglane rohepööre

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist eraldatakse 781 miljonit eurot, et edendada ettevõtete osalemist ringmajanduses, mis võimaldab vähendada jäätmeid ja parandada ressursitõhusust. Rahastamisega toetatakse ka energiatõhususe parandamist ning taastuvenergia ja ringlussevõetud materjalide laialdasemat kasutamist.

Õiglase ülemineku fondist eraldatakse Eestile 354 miljonit eurot, et muuta tööstus keskkonnahoidlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, säilitades samal ajal tööhõive ja täiendades töötajate oskusi.

Ühtekuuluvusfondi vahenditest eraldatakse kuni 521 miljonit eurot selleks, et kiirendada maanteetranspordilt raudteetranspordile üleminekut nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul. See aitab vähendada pendelrändega kaasnevat ajakulu ja CO2 heidet. Investeeringuid tehakse ka TEN-T põhivõrguga hõlmatud teedevõrgu väljaehitamiseks, mis peaks lõpule jõudma 2030. aastaks.

Arukam, digitaalne ja ühendatud majandus

Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatava 742 miljoni euroga on kavas parandada ettevõtete ja teadusasutuste koostööd ning teha investeeringuid väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, et suurendada tootlikkust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet kooskõlas aruka spetsialiseerumisega. Selline rahastus aitab kiirendada majanduse digiteerimist ning arendada avalikke digiteenuseid ja kiiret internetiühendust.

Elukestev õpe ja oskuste täiendamine

Euroopa Sotsiaalfond± (ESF+) vahenditest investeeritakse 534 miljonit eurot sotsiaal-, tervishoiu-, elukestva õppe ja tööturu vajaduste rahuldamiseks. Oskustega seotud meetmeid pakutakse kõigis eluetappides alates õpilaste toetamise ja oskuste täiendamise meetmetest kuni meetmeteni, mis aitavad inimestel oma kutsumust leida ja karjääri teha. ESF+ vahenditest leevendatakse ka laste vaesust, hoitakse ära haridussüsteemist varakult lahkumist, toetatakse pikaajalise hoolduse reformi, viiakse haridus vastavusse tööturu vajadustega ning edendatakse töö- ja eraelu tasakaalu. Ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele pakutakse toiduabi ja esmast materiaalset abi. Kõik ESF+ investeeringud aitavad kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba edasisele rakendamisele.

Säästev kalandus ja vesiviljelus ning nende toodangu kestlik töötlemine

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist eraldatakse 97,4 miljonit eurot, et suurendada kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori vastupanuvõimet. Fondi programmis keskendutakse innovatsioonile ja valdkondadevahelisele teaduskoostööle, kliimamuutustega kohanemisele ja keskkonnakaitsele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega tugevdatakse veelgi rannapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestlikku arengut ja majanduslikku mitmekesistamist.

Investeeringud kalandus- ja vesiviljelussektorisse aitavad viia Eestis ellu rohepööret, edendades väikesemahulist rannapüüki kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

Taustteave 

Partnerlusleping hõlmab ühtekuuluvuspoliitika fonde (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, õiglase ülemineku fond) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi. Partnerlusleping sillutab teed nende investeeringute rakendamiseks kohapeal kahe riikliku programmi ja viie INTERREGi programmi kaudu (mis on seotud piiriülese, riikidevahelise ja
piirkondadevahelise koostööga).  

Lisaks kajastab partnerlusleping Eesti kindlat pühendumust ühtekuuluvuspoliitika vahendite kooskõlastatud kasutamisele koos taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega. 

Ühtekuuluvuspoliitika raames ja koostöös komisjoniga valmistab iga liikmesriik ette partnerluslepingu, mis on strateegiline dokument ühtekuuluvuspoliitika fondidest ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist tehtavate investeeringute kavandamiseks mitmeaastase finantsraamistiku ajal. Keskendudes ELi prioriteetidele, sätestatakse selles liikmesriikide poolt kindlaks määratud strateegia ja investeerimisprioriteedid ning esitatakse loetelu riiklikest ja piirkondlikest kohapeal rakendatavatest programmidest. Samuti märgitakse partnerluslepingus soovituslik iga-aastane rahaeraldis igale programmile.

Eesti partnerlusleping aastateks 2021–2027 on viieteistkümnes omataoliste hulgas. Eelnevalt onheaks kiidetud partnerluslepingud Kreeka, Saksamaa, Austria, Tšehhi, Leedu, Soome, Taani, Prantsusmaa, Rootsi, Madalmaade, Poola, Bulgaaria, Küprose ja Portugaliga.

Lisateave

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“

Küsimused ja vastused ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketi 2021–2027 kohta

Ühtekuuluvuspoliitika avatud andmeplatvorm

Ühtekuuluvuspoliitika eraldiste jaotus liikmesriikide kaupa

Veebiplatvorm Kohesio

2021.–2027. aasta partnerluslepingud

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
18. juuli 2022
Autor
Esindus Eestis