Täna Kiievis toimunud ELi ja Ukraina 23. tippkohtumisel kinnitasid Euroopa Liit ja Ukraina taas oma tugevat partnerlust ja kindlat tahet tugevdada Ukraina poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist Euroopa Liiduga.
Euroopa Liitu esindasid tippkohtumisel Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja kõrge esindaja / Euroopa Komisjoni asepresident Josep Borrell, Ukrainat esindas president Volodõmõr Zelenskõi. Euroopa Liit ja Ukraina leppisid kokku ühisavalduses, mis väljendab kahepoolse tegevuse mitmekesisust.
President Ursula von der Leyen ütles: „Euroopa Liit peab oma suhteid Ukrainaga ülimalt tähtsaks. Üheskoos oleme loonud erilise partnerluse, mis põhineb vastastikusel solidaarsusel ja sõprusel. Meil on ühine kindel tahe tugevdada Ukraina poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist Euroopa Liiduga ning paljudes valdkondades on tehtud edusamme. Edaspidi jätkame oma ühist tööd seni kasutamata võimaluste alal, mida pakub ELi-Ukraina assotsieerimisleping. See ja meie jätkuv üksmeel sanktsioonide küsimuses näitab ELi pühendumust Ukrainale – pühendumust, milles ta on jäänud vankumatuks.“
Kõrge esindaja / asepresident Josep Borrell lisas: „EL on Ukraina kõige tugevam ja usaldusväärsem strateegiline partner. Tänasel tippkohtumisel kinnitame taas ELi jätkuvat poliitilist toetust tema suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikat. EL toetab ka edaspidi kindlalt Minski kokkulepete rakendamist.“
President von der Leyeni täielikku sõnavõttu ühisel pressikonverentsil saab lugeda siin.
Tippkohtumise raames tegid Euroopa Liit ja Ukraina edusamme mitmes olulisemas koostöövaldkonnas ja sõlmiti kolm uut tähtsat lepingut.
Lennunduslepingu allkirjastamine
Euroopa Liit ja Ukraina allkirjastasid üldise lennutranspordilepingu, mis avab tee ELi ja Ukraina ühisele lennunduspiirkonnale. Lepingu aluseks on ühised ranged standardid lennuohutuse, julgestuse ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas. Samuti lihtsustab leping turulepääsu ja pakub uusi võimalusi nii tarbijatele kui ka mõlema poole lennuettevõtjatele.
Ukraina on ELi jaoks üha olulisem lennundusturg: 2019. aastal oli ta oma 9,8 miljoni reisijaga suuruselt 13. ELi-väline turg. Viimastel aastatel on lennutransport nii reisijate- kui ka lastiveo osas ELi ja Ukraina vahel pidevalt kasvanud. See suundumus katkes alles COVIDi kriisi ajal.
Lepinguga soovitakse sammhaaval avada mõlema poole lennundusturg ja lõimida Ukraina Euroopa ühisesse lennunduspiirkonda. Ukraina viib oma õigusnormid veelgi enam vastavusse ELi lennundusõigusnormide ja -standarditega sellistes valdkondades nagu lennuohutus, lennuliikluse korraldamine, julgestus, keskkond, majanduse reguleerimine, konkurents, tarbijakaitse ja sotsiaalsed aspektid.
Tänane leping peaks pakkuma uusi lennutranspordivõimalusi, suurendama otseühenduste arvu ja tooma majanduslikku kasu mõlemale poolele:
- Kõikidel ELi lennuettevõtjatel avaneb võimalus korraldada otselende ükskõik millisest ELi punktist ükskõik millisesse Ukraina lennujaama ja Ukraina lennuettevõtjatel avaneb vastupidine võimalus.
- Kõik Ukraina ja ELi vahelistele lendudele kehtestatud kitsendused ja piirangud kaotatakse ning avatud ja ausa konkurentsi reeglid tagavad kõigile võrdsed tingimused.
Leping hõlbustab inimestevahelisi kontakte ja laiendab ELi ja Ukraina vahelisi kaubandusvõimalusi ja -suhteid. Samuti saab sellest hinnaline vahend ELi-Ukraina assotsieerimislepingu ning eelkõige põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamisel.
Kuigi mõlemad pooled peavad lepingu veel ratifitseerima, enne kui see ametlikult jõustub, hakatakse seda kohaldama alates tänasest allkirjastamisest.
Ukraina ühinemine programmiga „Euroopa horisont“
Tippkohtumine andis võimaluse viia lõpule Ukraina ühinemine ka aastateks 2021–2027 kehtestatud ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammiga „Euroopa horisont“ ning aastateks 2021–2025 kehtestatud Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga. Neis kahes programmis, mille eelarved on vastavalt 95,5 miljardit eurot ja 1,38 miljardit eurot, saavad Ukraina teadlased ja novaatorid nüüd osaleda samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikidest pärit osalejad. Selline teadus-, uurimis- ja innovatsioonikoostöö tugevdab veelgi ELi ja Ukraina vahelisi liitlassuhteid, mille eesmärk on saavutada ühiseid prioriteete, nagu rohe- ja digipööre. „Euroopa horisont“ on üks peamisi vahendeid, millega rakendatakse Euroopa rahvusvahelise koostöö strateegiat „Euroopa üldine lähenemisviis teadus- ja innovatsioonikoostööle“. See programm on avatud kogu maailma teadlastele ja novaatoritele, kellel on võimalik koostada toetusprojektide ettepanekuid ühiselt koos oma ELi partneritega.
Ukraina ühinemine programmiga „Loov Euroopa“
Tippkohtumise ajal viidi lõpule ka Ukraina ühinemine programmiga „Loov Euroopa“ – ELi programmiga, millest toetatakse aastatel 2021–2027 kultuuri- ja loomesektorit. Uuest programmist „Loov Euroopa“ toetatakse ja edendatakse jätkuvalt kultuuripärandit, loovust, rahvusvahelistumist, professionaliseerumist, innovatsiooni ning kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet. Ukraina kultuuri- ja loomeorganisatsioonid saavad nüüd osaleda 2,44 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa juhtprogrammis samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikide osalised.
Lisateave
Teabeleht ELi ja Ukraina suhete kohta
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 12. oktoober 2021