Eurobaromeeter: eurooplased toetavad kindlalt ELi energiapoliitikat ja reaktsiooni Venemaa sissetungile Ukrainasse ning on majanduse suhtes optimistlikumad

Viimane Eurobaromeetri standarduuring, mis viidi läbi 2023. aasta juunis, näitab, et suurem osa eurooplastest toetab jätkuvalt energiasüsteemi ümberkujundamist ja ootab suuri investeeringuid taastuvenergiasse.

Eurooplased toetavad jätkuvalt laialdaselt meetmeid, mida EL on võtnud Ukraina riigi ja rahva toetamiseks. Samuti toetavad nad ELi kaitsekoostöö tugevdamist ja kaitsekulutuste suurendamist.

Kuigi inflatsioon on endiselt suur probleem, ollakse majandusolukorra ja majandusootuste suhtes optimistlikumad. Toetus eurole on endiselt suur.

Laialdane toetus energiasüsteemi ümberkujundamisele

Rohkem kui kaheksa ELi kodanikku kümnest arvab, et EL peaks ulatuslikult investeerima taastuvenergiasse, näiteks tuule- ja päikeseenergiasse (85%, Eestis 71%), ning et hoonete, transpordi ja kaupade energiatõhususe suurendamine muudab meid vähem sõltuvaks väljaspool ELi asuvatest energiatootjatest (82%, Eestis 72%). 80% (Eestis 76%) usub, et ELi liikmesriigid peaksid parema hinna saamiseks ostma teistelt riikidelt energiat ühiselt.

Lisaks on 81% (Eestis 60%) vastanutest nõus, et nafta ja gaasi impordi vähendamine ning investeerimine taastuvenergiasse on oluline meie üldise julgeoleku jaoks, ning 82% (Eestis 70%) ütleb, et EL peaks võimalikult kiiresti vähendama oma sõltuvust Venemaa energiaallikatest.

Eurooplased toetavad kindlalt ELi reaktsiooni Venemaa sissetungile 

Venemaa sissetungi tõttu võetud meetmetel on endiselt eurooplaste heakskiit. 88% ELi (86% Eesti) kodanikest pooldab humanitaarabi andmist sõjast mõjutatud inimestele ja 86% (78% Eestis) pooldab sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmist ELi. 75% (58% Eestis) on nõus Ukrainale antava rahalise toetusega ning 72% (62% Eestis) Venemaa valitsuse, ettevõtete ja üksikisikute suhtes kehtestatud majandussanktsioonidega.

Lisaks on 66% (Eestis 64%) nõus Vene riigimeedia (nt Sputnik ja Russia Today) keelamisega ELis ning 64% (ka Eestis) toetab Ukrainale sõjavarustuse ostmise ja tarnimise rahastamist. 64% (62% Eestis) nõustub ka Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse andmisega.

Kokkuvõttes on 56% (Eestis 45%) vastanutest rahul ELi reaktsiooniga Venemaa sissetungile Ukrainasse ja 54% (Eestis 55%) on rahul oma riigi valitsuse reaktsiooniga.

Toetatakse Euroopa tugevamat kaitset

77% eurooplastest (sama % Eestis) toetab ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat. 80% (Eestis 70%) arvab, et kaitsealast koostööd ELi tasandil tuleks suurendada, 77% (Eestis 73%) usub, et sõjavarustuse ostmist liikmesriikide poolt tuleks paremini koordineerida, 69% (Eestis 60%) soovib, et EL suurendaks sõjavarustuse tootmise võimekust ning 66% (Eestis 55%) ütleb, et ELis tuleks kaitsele kulutada rohkem raha.

Parem majanduskeskkond

Majanduse suhtes ollakse palju optimistlikumad. 45% vastanutest (44% Eestis) arvab, et Euroopa majanduse olukord on hea (+5 protsendipunkti alates jaanuarist- veebruarist), mis on veidi suurem kui nende arv, kes pidas seda halvaks (44%, –7 protsendipunkti). 40% (34% Eestis) nimetab oma riigi majandusolukorda heaks ja 58% (Eestis 63%) halvaks.

55% eurooplastest (Eestis 40% vastanutest) leiab, et 800 miljardi euro suurune ELi taastekava NextGenerationEU võib olla tõhus vahend praeguste majandusprobleemide lahendamiseks.

Euroalal on ühisraha toetus endiselt väga suur (78%), samas kui ELis tervikuna on see veidi väiksem (71%, Eestis 84%).

Inflatsiooni pärast ollakse endiselt mures, kuid vähem kui aasta alguses

27% eurooplastest (22% vastanutest Eestis) leiab, et hindade tõus, inflatsioon ja elukallidus on üks kahest kõige olulisemast probleemist, millega EL praegu silmitsi seisab (-5 protsendipunkti alates jaanuarist-veebruarist). Rahvusvaheline olukord on teisel kohal (25%, Eestis 46%), sellele järgnevad sisseränne (24%, Eestis 21%) ning keskkond ja kliimamuutused (22%, Eestis 9%). Mure energiavarustuse pärast (16%, 24%) on märgatavalt vähenenud ning langenud kolmandalt kohalt kuuendaks.

Kui vastajatelt küsiti, millised on kaks kõige pakilisemat probleemi nende riigi jaoks, siis 59% Eesti vastanute sõnul (45% ELis) on see hinnatõus, inflatsioon ja elukallidus. Eesti vastanute kohaselt on teisel kohal majandusolukord (24%), millele järgnevad maksundus (23%), rahvusvaheline olukord ja energiavarustatus (mõlemad 13%).

Lisainfo