Euroopa Komisjon esitas täna Euroopa vähktõvevastase võitluse kava , mille lähtekohad on uued tehnoloogiad, teadus ja innovatsioon. Kava käsitleb kogu haiguse kulgu ennetusest kuni vähihaigete ja vähktõvest paranenute elukvaliteedini.
Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Stella Kyriakidese sõnul tuleb vähktõbe võtta haigusena, millest on võimalik jagu saada. „Tugev Euroopa Liit on liit, kus inimesed on välditavate vähivormide eest kaitstud, kus neil on võimalik pääseda võimalikult vara sõeluuringutele ja haigust diagnoosida ning kus igaühel on võimalik saada kvaliteetset ravi ja hooldust,“ lausus volinik.
Neli peamist tegevusvaldkonda
Vähktõvevastase võitluse kava keskmes on neli tegevusvaldkonda . Kava rakendamiseks eraldatakse komisjoni rahastusvahenditest kokku neli miljardit eurot.
- Ennetustöö selliste peamiste riskitegurite vähendamiseks nagu tubakas (eesmärk on, et 2040. aastaks tarbiks tubakat vähem kui 5% elanikkonnast), alkoholi kuritarvitamine, keskkonnareostus ja ohtlikud ained. Lisaks edendatakse kampaaniaga „Tervislik eluviis kõigi jaoks“ tervislikku toitumist ja kehalist aktiivsust. Et ennetada nakkustest põhjustatud vähivorme, on vähivastase võitluse kava eesmärk vaktsineerida 2030. aastaks vähemalt 90% tüdrukute sihtrühmast ja suurendada märkimisväärselt poiste vaktsineerimist.
- Vähktõve varane avastamine paremate diagnoosimisvõimaluste ja -kvaliteedi kaudu ning liikmesriikide toetamine, et 2025. aastaks oleks rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringu sihtgrupist 90% saanud võimaluse sõeluuringus osaleda. Selleks esitatakse ELi toetatud uus vähktõve sõeluuringute kava.
- Diagnostika ja ravi: tegevused, mis pakuvad paremini lõimitud ja terviklikku vähiravi ja parandavad võrdseid võimalusi saada kvaliteetset ravi ja ravimeid. Aastaks 2030 peaks 90%l seda vajavatest patsientidest olema võimalik abi saada ELi võrgustikuks ühendatud riiklikest vähikeskustest. Lisaks käivitatakse 2021. aasta lõpuks uus algatus „Vähktõve diagnostika ja ravi kõigile“, et parandada juurdepääsu vähi uuenduslikule diagnoosimisele ja ravile. Algatusega European Initiative to Understand Cancer (UNCAN.eu) aidatakse tuvastada inimesi, kellel on suur oht haigestuda levinud vähivormidesse.
- Vähipatsientide ja vähist jagusaanute elukvaliteedi parandamine, sealhulgas taastusravi, arvestamine kasvaja võimaliku kordumise ja siiretega ning meetmed sotsiaalseks lõimumiseks ja tööle naasmiseks. Käivitatakse algatus „Parem elu vähipatsientidele“, mis keskendub järelravile.
Lisaks luuakse uue tehnoloogia, teadustöö ja innovatsiooni toetamiseks vähktõve teadmuskeskus. Personaalmeditsiini edendamiseks vajalike IT-lahenduste toetamiseks luuakse vähktõve piltdiagnostika Euroopa algatus.
Laste jaoks luuakse eraldi algatus, mis loob paremad võimalused haiguse kiireks avastamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja ravijärgseks hoolduseks. 2021. aastal luuakse vähiga seotud ebavõrdsuse register, et kaardistada suundumused, erinevused ja ebavõrdsus liikmesriikide ja piirkondade vahel.
Taust
Euroopa Liidus diagnoositi 2020. aastal vähktõbi 2,7 miljonil inimesel, haigusesse suri 1,3 miljonit inimest.
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava on üks põhiline tugisammas Euroopa terviseliidule, mida president von der Leyen esitles 2020. aasta novembris, kutsudes üles ehitama turvalisemat, vastupidavamat ja paremini ettevalmistatud Euroopat.
EL on aastakümneid vähktõve vastu võidelnud. ELi meetmed, eriti tubakapiirangud (komisjon avaldas täna uue küsitlusuuringu eurooplaste suhtumisest tubakasse ja elektroonilistesse sigarettidesse) ja kaitse ohtlike ainete eest on päästnud ja pikendanud palju elusid. Euroopa eelmine terviklik vähktõve vastane tegevuskava on koostatud 1990. aastate lõpus ja nüüdseks on vähiravi kogu maailmas jõudsalt edasi arenenud – suures osas tänu ELi eelarvest rahastatud teadus- ja arendustööle.
Vähktõbi mõjutab lisaks patsientide ja nende lähedaste eludele tugevasti ka tervishoiusüsteemi, majandust ja kogu ühiskonda. Vähktõve üldine majanduslik mõju Euroopas on hinnanguliselt üle 100 miljardi euro aastas.
Otsustava tegevuseta on aastaks 2035 ette näha vähijuhtumite arvu kasvu peaaegu 25% võrra, mis teeb sellest ELi sagedaseima surmapõhjuse. Lisaks on COVID-19 pandeemia vähiravi tõsiselt mõjutanud: ennetustöö ja ravi on katkenud, diagnoosimised ja vaktsineerimised lükkuvad edasi ning ravimite kättesaadavus on kõikuv.
Lisateave
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava teatis
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava teatise lisa
Vähivastase võitluse kava veebileht
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 3. veebruar 2021