Euroopa Komisjon esitas Euroopa Liidu Nõukogule soovituse alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga. Pärast ELi kandidaatriigi staatuse saamist 2022. aasta detsembris on riigi poliitiline juhtkond läbi viinud olulisi strateegilisi reforme. Võttes arvesse saavutatut, leiab komisjon, et Bosnia ja Hertsegoviina vastab vajalikul määral ELi liikmesuse kriteeriumidele.
Bosnia ja Hertsegoviina on näidanud üles kindlat tahet liikuda edasi pikaajaliste reformidega ning teinud märkimisväärseid edusamme, et täiustada kohtu- ja prokuratuurisüsteemi, tõhustada võitlust korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu ning parandada rändehaldust. Riik on saavutanud täieliku kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, mis on praegusel geopoliitilise ebastabiilsuse ajal oluline positiivne samm.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Alates kandidaatriigi staatuse saamisest on Bosnia ja Hertsegoviina teinud muljetavaldavaid edusamme. Vaid veidi rohkem kui aastaga on saavutatud rohkem kui eelnenud kümne aasta jooksul kokku. Loomulikult on ühinemiseks vaja veel palju tööd teha, kuid Bosnia ja Hertsegoviina on näidanud, et suudab täita liikmesuse kriteeriumid ja kodanike soovi kuuluda ELi riikide perre. Just sellepärast soovitame nõukogul alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga ühinemisläbirääkimisi ning pärast seda, kui riik on täitnud komisjoni aruandes märgitud tingimused, võtta vastu ka läbirääkimisraamistik. Anname nõukogule jooksvalt aru Bosnia ja Hertsegoviina edusammudest nende tingimuste täitmisel. Bosnia ja Hertsegoviina tulevik on Euroopa Liidus.“
Samuti esitas komisjon täna nõukogule ettepanekud Ukrainat ja Moldovat käsitlevate läbirääkimisraamistike eelnõude kohta. Euroopa Ülemkogu tegi 2023. aasta detsembris otsuse alustada mõlema riigiga ühinemisläbirääkimisi ning komisjon peab esitama nõukogule suulise aruande edusammude kohta, mida mõlemad riigid on teinud komisjoni 8. novembri laienemisaruandes esitatud soovituse täitmisel.
Raamistikes on esitatud suunised ja põhimõtted iga kandidaatriigiga peetavateks ühinemisläbirääkimisteks. Need jagunevad kolmeks osaks: 1) ühinemisläbirääkimiste põhimõtted, 2) läbirääkimiste sisu ja 3) läbirääkimismenetlus. Läbirääkimiste tulemusel peavad Ukraina ja Moldova vastu võtma ELi õigustiku ning tagama selle täieliku rakendamise ja täitmise.
Järgmise sammuna arutab raamistike teksti nõukogu. Kui nõukogu on läbirääkimisraamistikud vastu võtnud, esitab eesistujariik ELi ühise seisukoha iga riigiga peetaval esimesel valitsustevahelisel konverentsil, mis tähistab ühinemisläbirääkimiste ametlikku algust.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 13. märts 2024
- Autor
- Esindus Eestis