Euroopa Komisjon teeb ettepaneku tugevdada ELi pikaajalist eelarvet

Euroopa Liit on pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist 2020. aastal seisnud silmitsi mitme enneolematu kriisiga. Olles vaevu väljunud ühest sajandi sügavaimast üleilmsest majanduskriisist, tõi Venemaa jõhker sissetung Ukrainasse kaasa mõõtmatud tagajärjed humanitaar-, majandus- ja eelarvevaldkonnas.

Ränne on pärast pandeemiat taas hoo sisse saanud ning paneb surve alla liikmesriikide vastuvõtu- ja integratsioonivõimekuse. Uue rände- ja varjupaigaleppega võtavad liit ja liikmesriigid uusi kohustusi, millega kaasnevad lisakulud. Kiire inflatsioon ja intressimäärade järsk tõus on avaldanud mõju liidu eelarvele ning suurendanud muu hulgas märgatavalt NextGenerationEU rahastamiskulusid.

Üleilmsete tarneahelate häired on pannud ELi töötama selle nimel, et suurendada oma avatud strateegilist autonoomiat. Euroopa juhtrolli jaoks vajalike tehnoloogiate pikaajalise konkurentsivõime suurendamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid.

ELi eelarve on oma praegustes piirides aidanud ELil jõuliselt tegutseda, kasutades selleks eelarvele omast paindlikkust ning vahendite ümberjagamist. Viimase aja väljakutsete tõttu on aga ELi eelarve ammendumas, mis tähendab seda, et isegi kõige pakilisemate probleemide lahendamine ELi eelarve abil on raskendatud.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „ELi eelarve on peamine poliitikavahend, mille abil lahendada väljakutseid, millega me ühiselt silmitsi seisame. Kuid surve suureneb. Täna teeme ettepaneku suurendada sihipäraselt ELi kulutusi, et anda Ukrainale stabiilset rahalist toetust, rahastada meie rändealast tegevust ja toetada investeeringuid strateegilistesse tööstusharudesse. Koos oleme tugevamad.”

Tänaste ettepanekute eesmärk on tugevdada ELi eelarvet esmatähtsates poliitikavaldkondades, et suudaksime jätkata nende rahastamist. Ettepaneku põhielemendid on järgmised:

• toetustel, laenudel ja tagatistel põhinev Ukraina rahastu, mille kogumaht on 50 miljardit eurot aastatel 2024–2027. Rahastust aidatakse katta Ukraina esmavajadusi, taastamist ja moderniseerimist riigi teekonnal ELi;
• tugevam ELi eelarve, et tegeleda rändeküsimustega nii ELi sees kui väljas, vastata Venemaa agressioonisõja globaalsetest tagajärgedest tingitud vajadustele ning tugevdada partnerlusi peamiste kolmandate riikidega (15 miljardit eurot).
• Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), et suurendada ELi pikaajalist konkurentsivõimet elutähtsate tehnoloogiate vallas (digi- ja süvatehnoloogia, puhas tehnoloogia, biotehnoloogia).
• mehhanism, mis aitab katta taasterahastu „NextGenerationEU“ suurenenud rahastamiskulusid, mis on tingitud intressimäärade järsust tõusust. Uuest spetsiaalsest vahendist hakatakse katma üksnes kulusid, mis lisanduvad 2020. aastal tehtud esialgsetele prognoosidele.

Tugevdamist vajavad valdkonnad

1. Pikaajaline toetus Ukrainale

Komisjon teeb ettepaneku luua spetsiaalne rahastu Ukraina toetamiseks 2027. aastani. Tegemist on integreeritud ja paindliku vahendiga, mille üldine maht aastatel 2024–2027 on 50 miljardit eurot. Aastasummad määratakse kindlaks igal aastal sõltuvalt Ukraina vajadustest ja muutuvast olukorrast.

Raha antakse laenude ja tagastamatu toetusena (toetused ja tagatised). Laenude ja toetuste tegelik jaotus otsustatakse samuti igal aastal eraldi.

Laenutoetust rahastatakse finantsturgudelt laenamisega ja see tagatakse ELi eelarve manööverdamisruumi abil. Tagastamatut toetust rahastatakse ELi aastaeelarve uuest erivahendist, „Ukraina reservist“, millest kaetakse mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäära ületavad kulud.

2. Rände haldamine, partnerluste tugevdamine ja hädaolukordadele reageerimine

Ebastabiilsus Euroopa naabruses ja humanitaarvajadused kolmandates riikides süvenevad. Et jätkata sise- ja välisrändeprobleemide leevendamisega ning tugevdada ELi partnerlusi peamiste kolmandate riikidega, teeb komisjon ettepaneku suurendada ELi eelarvet järgmiselt.

• Rände ja piirikontrolli haldamiseks ning uue rändepakti rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite tagamiseks teeb komisjon ettepaneku eraldada 2 miljardit eurot.
• Suurenenud majanduslikele ja geopoliitilistele pingetele reageerimiseks teeb komisjon ettepaneku tõsta eelarve kulukategooria „Naabrus ja maailm“ ülemmäära täiendava 10,5 miljardi euro võrra.
• Kriisidele ja looduskatastroofidele reageerimise võimekuse toetuseks tuleks erivahendit „Solidaarsus- ja hädaabireserv“ suurendada 2,5 miljardi euro võrra.

3. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm aitab suurendada pikaajalist konkurentsivõimet

Selleks et toetada ELi tööstuse konkurentsivõimet investeeringutega elutähtsatesse tehnoloogiatesse, teeb komisjon ettepaneku luua uus Euroopa strateegiliste tehnoloogiate tehnoloogiate platvorm (STEP), mis suudaks luua 160 miljardi euro väärtuses investeeringuid.

STEP toetub olemasolevatele programmidele: InvestEU, innovatsioonifond, Euroopa horisont, Euroopa Kaitsefond, taaste- ja vastupidavusrahastu, EL tervise heaks, Digitaalne Euroopa ja ühtekuuluvusfondid. Lisaks luuakse uuenduslik struktuur, et suunata olemasolevad rahalised vahendid STEP-projektidesse ja kiirendada nende rakendamist valdkondades, mis on tunnistatud Euroopa juhtrolli jaoks ülioluliseks.

Selleks et suurendada investeeringuid elutähtsa digi- ja süvatehnoloogia, puhta tehnoloogia ja biotehnoloogia arendamisse ja tootmisse ning nende vastavatesse väärtusahelatesse, teeb komisjon ettepaneku eraldada täiendavalt 10 miljardit eurot järgmistele sihtotstarbelistele programmidele: 3 miljardit InvestEU jaoks, 0,5 miljardit programmile „Euroopa horisont“, 5 miljardit innovatsioonifondile ning 1,5 miljardit Euroopa Kaitsefondile. Need lisasummad koos ühtekuuluvuspoliitika programmidega võivad tuua Euroopa ettevõtjatelt ligikaudu 160 miljardi euro suuruse investeeringu Euroopa suveräänsust edendavatesse projektidesse.

Komisjon teeb ka ettepaneku luua uus ühtne kontaktpunkt ja spetsiaalne veebiportaal, et toetada projektide elluviijaid ja ELi liikmesriike nende STEP-investeeringutes.

Järgmised sammud

Eelarve muudatusettepanekute ja täna esitatud mitmesuguste seadusandlike ettepanekute arutamist jätkatakse nüüd koos Euroopa Parlamendi ja ELi liikmesriikidega nõukogus.

Taust

2020. aastal leppis EL kokku oma 2021.–2027. aasta pikaajalises eelarves. Koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ ulatub see jooksevhindades 2,018 triljoni euroni, mis on kõigi aegade suurim stimuleerivate meetmete pakett, mida EL on rahastanud.

Lisateave

Pressiteade taustainfoga

President von der Leyeni sõnavõtt tänasel pressikonverentsil

Eelarvevolinik Hahni sõnavõtt tänasel pressikonverentsil