Euroopa Komisjon maksis täna Eestile eelmaksena välja 126 miljonit eurot, mis moodustab 13% riigile taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatavast summast. Eelmakse aitab Eestil algust teha oma taaste- ja vastupidavuskavas esitatud investeerimis- ja reformimeetmete rakendamisega.
President Ursula von der Leyen ütles: „Mul on hea meel, et Eesti saab taasterahastust „NextGenerationEU“ esimese 126 miljoni euro suuruse makse. Eelmakse aitab Eestil algust teha taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete rakendamisega. Need hõlmavad reforme ja investeeringuid energiatõhususe ja säästva liikuvuse suurendamiseks ning tervishoiusüsteemi juurdepääsetavuse ja vastupidavuse parandamiseks. Me seisame sel teekonnal igal sammul Eesti kõrval, et Eesti inimesed saaksid kavast täit kasu.“
Komisjon annab loa edasisteks väljamakseteks vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud investeeringute ja reformide rakendamisele. Kava kehtivusaja jooksul saab riik toetustena kokku 969,3 miljonit eurot.
Alates 2021. aasta juunist on komisjon kogunud ELi pikaajaliste võlakirjade kaudu NextGenerationEU jaoks 71 miljardit eurot, millest 12 miljardit eurot on kogutud NextGenerationEU esimese roheliste võlakirjade emiteerimise teel. 14. detsembril avaldas komisjon 2022. aasta esimese poolaasta rahastamiskava. Kava näeb 2022. aasta jaanuarist juunini ette ELi pikaajaliste võlakirjade emissiooni 50 miljardi euro ulatuses, millele lisanduvad lühiajalised ELi võlakirjad. Lisaks on komisjonil praegu ligikaudu 20 miljardi euro väärtuses lühiajalisi ELi võlakirju.
Taasterahastu „NextGenerationEU“ üks osa on taaste- ja vastupidavusrahastu, millest eraldatakse 723,8 miljardit eurot (jooksevhindades) investeeringute ja reformide toetamiseks kõigis liikmesriikides, et väljuda COVID-19 kriisist tugevamana, toetades rohe- ja digipööret ning tugevdades vastupanuvõimet ja ühtekuuluvust.
Investeeringud ja reformid majanduse ümberkujundamiseks
Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatakse Eestis investeeringuid ja reforme, mis eeldatavasti toetavad Eesti majanduse ja ühiskonna tulevikukindlamaks muutmist.
- Üleminek rohelisele majandusele. Eesti kavaga investeeritakse 92 miljonit eurot taastuvenergia kasutuselevõtu ja energiatõhususe suurendamisse ning 50 miljonit eurot vesiniku väärtusahela katsetamisse. 96 miljonit eurot investeeritakse kestlikku transporti, sealhulgas Rail Balticu terminali ehitamisse Tallinnas. Samuti toetatakse kavaga ettevõtete rohepööret, sealhulgas rohelise fondi kaudu (100 miljonit eurot), millest rahastatakse uuenduslikke tehnoloogiaid.
- Digipööre. Kavaga investeeritakse 93 miljonit eurot valitsussektori digitaalteenuste ajakohastamisse uusimate tehnoloogiate toel. Samuti toetatakse digiüleminekul 230 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) 58 miljoni euroga ning investeeritakse 24 miljonit eurot lairibainternetiühenduste rajamiseks maapiirkondades.
- Majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamine. Eesti kavas pööratakse suurt tähelepanu tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele. 280 miljonit eurot investeeritakse Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamiseks, lisaks on kavas leevendada tervishoiutöötajate nappust. Sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamiseks investeeritakse muu hulgas 10 miljonit eurot noorte tööhõivesse ja laiendatakse pikaajalise hooldusteenuse pakkumist.
Lisateave
Taaste ja vastupidavusrahastu: küsimused ja vastused
Teabeleht Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohta
Nõukogu rakendusotsus Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohta
Komisjoni talituste töödokument: Eesti taaste- ja vastupidavuskava analüüs
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 17. detsember 2021
- Autor
- Esindus Eestis