Euroopa Komisjon võttis vastu paindliku abipaketi liikmesriikide toetamiseks Ukraina sõja tagajärgedega toimetulekul

Euroopa Komisjon võttis täna vastu paindliku abi paketi (FAST-CARE), et aidata liikmesriikidel, piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel ning partneritel tulla toime Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärgedega. Paketiga laiendatakse Euroopas pagulaste toetamiseks mõeldud ühtekuuluvusmeetmetest (CARE) juba antud toetuse andmise tingimusi ning suurendatakse paindlikkust ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel.

Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis sõnas: „EL on Venemaa jõhkra agressiooni vastu võitlemisel Ukrainaga igati solidaarne. ELi liikmesriigid on vastu võtnud miljoneid ukrainlasi, kes põgenevad selle sõja eest, kuid liikmesriigid peavad tegelema ka selle majanduslike tagajärgedega, näiteks lisakulude ja tarneahelaga seotud raskustega. Tänasel ettepanekul on oluline humanitaar- ja majanduslik eesmärk: täiendada ELi toetust Ukraina põgenikele ja lihtsustada liikmesriikide tööd, kui nad viivad ellu olulisi ELi rahastatud projekte, mis on praegu edasilükkumise ohus. Selleks muudame ELi ühtekuuluvuspoliitika eeskirjad lihtsamaks ja paindlikumaks, järgides samas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja täites rohelise kokkuleppe eesmärke.“

Paketiga tehakse 2014.–2020. aasta ja 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika õigusaktides kolm muudatust, et veelgi kiirendada ja lihtsustada liikmesriikide toetust kolmandate riikide kodanike ühiskonda lõimimisele.

• Põgenike vastuvõtjad – liikmesriigid, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid – saavad rohkem toetust
  • Eelmakseid suurendatakse veel 3,5 miljardi euro võrra, mis makstakse välja 2022. ja 2023. aastal ning millega antakse kõigile liikmesriikidele kiiresti likviidsust juurde. See lisandub 3,5 miljardile eurole, mis on REACT-EU raames eelmaksetena juba alates 2022. aasta märtsist välja makstud.
  • Perioodil 2014–2020 ette nähtud ELi-poolse 100% kaasrahastamise võimalust laiendatakse nüüd meetmetele, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku lõimimist. See võimalus kehtib ka perioodi 2021–2027 programmide puhul ning selle kohaldamine vaadatakse läbi 2024. aasta keskpaigaks.
  • Liikmesriigid võivad suurendada CARE raames pagulaste põhivajaduste katmiseks kehtestatud lihtsustatud ühikuhinda 40 eurolt 100 eurole nädalas inimese kohta. Nad võivad taotleda nende kulude rahastamist praeguse 13 nädala asemel kuni 26 nädalase perioodi kohta. See võimaldab veelgi lihtsustada põgenikele mõeldud rahaliste vahendite kasutamist.
  • CARE raames antud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahelise ristfinantseerimise võimalust laiendatakse Ühtekuuluvusfondile. See tähendab, et Ühtekuuluvusfondist võib nüüd samuti võtta kasutusele vahendeid rändeprobleemide tagajärgedega tegelemiseks.
•  Tagatakse, et investeeringuid tehakse seal, kus neid on vaja
  • Vähemalt 30% paindlikkusmeetmete alusel kasutusele võetud vahenditest tuleks eraldada tegevustele, mida haldavad kohalikud omavalitsused ja kohalikes kogukondades tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid, nii et need, kellele langeb põhiraskus, saaksid piisavat toetust.
  • Rändeprobleemide lahendamiseks kavandatud tegevuste kulusid võib nüüd hüvitamiseks tagasiulatuvalt deklareerida isegi siis, kui tegevus on juba lõpetatud.
  • Programmidest võib toetada tegevusi, mis jäävad väljapoole programmi geograafilist kohaldamisala, kuid siiski liikmesriigi piiresse. Tänu sellele saab suunata toetust sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, sest pagulased liiguvad sageli liikmesriigi sees.
• Projektide hilinenud rakendamisega seoses tekkinud probleemide lahendamiseks pakutakse praktilist tuge
  • Üle miljoni euro suuruse eelarvega projekte (näiteks ehitussektoris), mida toetati 2014.–2020. aasta programmide raames, kuid mida ei olnud võimalik hinnatõusude, tooraine nappuse ja tööjõupuuduse tõttu õigel ajal lõpetada, võib jätkuvalt toetada ka 2021.–2027. aasta programmidest.
  • Programmide lõpetamine muudetakse liikmesriikide jaoks paindlikumaks, et maksimeerida saadavaid vahendeid, isegi kui programmi rakendamine on viibinud.

Edasised sammud

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad 2014.–2020. aasta ühissätete määruse ja 2021.–2027. aasta ühissätete määruse kavandatud muudatused vastu võtma.

Taustteave

CARE meetmetega võimaldati liikmesriikidele ulatuslikku paindlikkust kasutada 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika olemasolevaid vahendeid ja Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks, et toetada Venemaa sissetungi eest Ukrainast põgenevaid inimesi ning pakkuda esmast materiaalset abi, nagu toitu ja riideid.

Samuti tegi komisjon REACT-EU raames 3,5 miljardi euro ulatuses eelmakseid ja lihtsustas veelgi rahaliste vahendite kasutuselevõtmist, kehtestades inimese kohta ühikuhinna, et katta pagulaste esmavajadusi, nagu toit, esmane materiaalne abi, majutus ja transport. Lisaks võib nende uute vajaduste rahuldamiseks kasutada viivitamata REACT-EU 2022. aasta 10 miljardi euro suurust rahastamispaketti.

Lisateave

Pressiteade koos taustamaterjalidega

Tänase pressikonverentsi salvestus