Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Artikkel23. Mai 2022Esindus Eestis

Euroopa poolaasta kevadpakett: taastumine pandeemiast ja sõltuvuse vähendamine Venemaa energiast

LNG

2022. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketis annab komisjon liikmesriikidele suuniseid kaks aastat pärast COVID-19 pandeemia esimeste tagajärgede avaldumist ja keset Venemaa sissetungi Ukrainasse.

2022. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt 2022. ja 2023. aastal ELi majanduse kasv jätkub. Kuigi ELi majandus on jätkuvalt vastupidav, on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu loonud uue keskkonna, süvendades majandust juba varem kimbutanud ebasoodsaid olusid, mis pidid eelnevate prognooside kohaselt taanduma. Samuti tekitab see ELi majandusele täiendavaid probleeme seoses energiavarustuskindluse ja fossiilkütustest tuleneva sõltuvusega Venemaast. 

Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis sõnas: „Venemaa sissetung Ukrainasse on kahtlemata tekitanud Euroopas erakordse majandusliku ebakindluse. See on toonud kaasa oluliselt kõrgemad energia-, tooraine-, kauba- ja toiduhinnad ning kahjustab tarbijaid ja ettevõtjaid. Käesoleva Euroopa poolaasta kevadpaketi eesmärk on, et jätkuks Euroopa majanduse taastumine pandeemiast. Samas üritame enne 2030. aastat vabaneda oma strateegilisest sõltuvusest Venemaa energiast.

Euroopa poolaasta, taaste- ja vastupidavusrahastu ning kava „REPowerEU“ ühendamine

Põhjus, miks vähendada meie sõltuvust Venemaalt pärit fossiilkütustest, on selgem kui kunagi varem. REPowerEU kava eesmärk on kiiresti vähendada ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kiirendades puhtale energiale üleminekut ning ühendades jõud, et saavutada vastupidavam energiasüsteem ja tõeline energialiit.

Euroopa poolaasta tsükkel ja taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes olev taaste- ja vastupidavusrahastu on tugev alus poliitika tulemuslikuks koordineerimiseks ja tekkinud probleemide lahendamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastust jätkatakse liikmesriikide järgmiste aastate reformi- ja investeerimiskavade elluviimise toetamist.    

Euroopa poolaasta raames vastu võetud riigipõhistes soovitustes antakse liikmesriikidele suuniseid, kuidas asjakohaselt reageerida kriisidele ning samas liikuda ühiste eesmärkide poole. Sel aastal sisaldavad need soovitusi reformide ja investeeringute kohta, mida tuleks teha fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks kooskõlas REPowerEU prioriteetide ja Euroopa rohelise kokkuleppega.

Eestile antud soovitused puudutavad taastuvenergia projektide kiirendamist, eelkõige läbi planeeringute kiirendamise, samuti piiriüleste energiaühenduste kindlustamist ja üldist energiatarbimise optimeerimist. Lisaks soovitatakse Eestil suurendada jõupingutusi transpordisektori keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

Eelarvepoliitika suunised

Stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimine 2020. aasta märtsis võimaldas liikmesriikidel kiiresti reageerida ning võtta pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks erakorralisi meetmeid. Koordineeritud poliitikameetmed pehmendasid pandeemia majanduslikku mõju ja aitasid kaasa taastumisele 2021. aastal.

Kõrgemate energiahindade mõju leevendamiseks ja Venemaa Ukraina-vastase sõja eest põgenejate toetamiseks võetavad meetmed toovad 2022. aastal kogu ELis kaasa ekspansiivse eelarvepoliitika.

Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud makromajandusliku šoki eripära ja selle pikaajaline mõju ELi energiajulgeoleku vajadustele nõuavad eelarvepoliitika hoolikat kujundamist 2023. aastal. Eelarvepoliitikaga tuleks suurendada riiklikke investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Selleks on oluline riiklike taaste- ja vastupidavuskavade täielik ja õigeaegne rakendamine. Eelarvepoliitika peaks jääma 2023. aastal konservatiivseks ning aitama hoida riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv kontrolli all, võimaldades samal ajal automaatsetel stabilisaatoritel toimida ning pakkudes ajutisi ja sihipäraseid meetmeid, et leevendada energiakriisi mõju ja anda humanitaarabi inimestele, kes põgenevad Ukrainast Venemaa sissetungi eest. Lisaks peaksid liikmesriikide järgmise aasta eelarvekavad tuginema konservatiivsetele keskpika perioodi kohandamiskavadele, milles võetakse arvesse riigi rahanduse kestlikkuse probleeme, mis on seotud suure võlatasemega SKPsse, mis on pandeemia tõttu veelgi suurenenud. Samuti tuleks olla valmis jooksvate kulude kohandamiseks vastavalt olukorra muutumisele.

Komisjon leiab, et suurenenud ebakindlus ja suur majandusolukorra halvenemise oht Euroopa sõja kontekstis, enneolematu energiahindade tõus ning jätkuvad tarneahela häired õigustavad üldise vabastusklausli pikendamist 2023. aasta lõpuni. See annab liikmesriikide eelarvepoliitikale võimaluse vajaduse korral kiiresti reageerida, tagades samal ajal sujuva ülemineku pandeemia ajal toimunud laiapõhjaliselt majanduse toetamiselt lähenemisele, mille raames keskendutakse üha enam ajutistele ja sihipärastele meetmetele ning eelarve konservatiivsusele, mis on vajalik keskpika perioodi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Vabastusklausli kohaldamise võiks lõpetada 2024. aastast.

Komisjon esitab suunised majanduse juhtimise raamistiku võimalike muudatuste kohta pärast suvepuhkust ja aegsasti enne 2023. aastat.

Aruanne eelarvepuudujäägi ja võlakriteeriumile vastavuse kohta

Komisjon on vastu võtnud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande 18 liikmesriigi kohta (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Eesti, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Soome). Kõnealuse aruande eesmärk on hinnata, kuidas liikmesriigid täidavad aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kriteeriumi ja võlakriteeriumi. Kõigi nende liikmesriikide puhul, välja arvatud Soome, hinnatakse aruandes nende vastavust eelarvepuudujäägi kriteeriumile. Leedu, Eesti ja Poola puhul koostati aruanne seetõttu, et prognoositakse, et 2022. aastal ületab nende eelarvepuudujääk aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, samas kui teiste liikmesriikide valitsemissektori eelarve puudujääk ületas 3 % SKPst 2021. aastal.

Pandeemial on jätkuvalt tohutu makromajanduslik ja eelarvemõju, mis koos praeguse geopoliitilise olukorraga toob kaasa erakordselt suure ebakindluse, sealhulgas üksikasjaliku eelarvepoliitika kujundamisel. Seetõttu ei tee komisjon ettepanekut algatada uusi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusi.

Komisjon hindab liikmesriikide eelarveseisundit uuesti 2022. aasta sügisel. 2023. aasta kevadel hindab komisjon 2022. aasta eelarve täitmise andmete põhjal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise ettepaneku asjakohasust, võttes eelkõige arvesse riigipõhiste eelarvesoovituste järgimist.

Tööhõivesuunised

Liikmesriikide jätkuvad reformid ja investeeringud on väga olulised, et toetada kvaliteetsete töökohtade loomist, oskuste arendamist, sujuvaid üleminekuid tööturul ning tegeleda jätkuva tööjõupuuduse ja oskuste nõudlusele mittevastavusega ELis. Suunistes antakse juhtnööre selle kohta, kuidas jätkata tööturuasutuste, hariduse ja koolituse ning sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteemide ajakohastamist, et muuta need õiglasemaks ja kaasavamaks.

Sel aastal teeb komisjon ettepaneku ajakohastada liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid, pöörates suurt tähelepanu COVID-19 järgsele olukorrale ning sotsiaalse õigluse tagamisele rohe- ja digipöörde käigus ning võttes arvesse hiljutisi poliitilisi algatusi, sealhulgas neid, mis on vastuseks Venemaa

Sissetungile Ukrainasse (näiteks meetmed, mis võimaldavad põgenike juurdepääsu tööturule).

Järgmised sammud

Komisjon kutsub eurorühma ja nõukogu üles paketi üle arutlema ja kiitma täna avaldatud suunised heaks. Komisjon soovib pidada Euroopa Parlamendiga konstruktiivset dialoogi nii paketi sisu kui ka Euroopa poolaasta iga järgmise sammu üle.

Lisateave

Tänase pressikonverentsi salvestus 

Asepresident Dombrovskise ja volinik Gentiloni sõnavõtud tänasel pressikonverentsil

Pressiteade koos taustamaterjalidega

Riigiaruanded 27 liikmesriigi kohta

Riigipõhised soovitused 27 liikmesriigile

 

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
23. Mai 2022
Autor
Esindus Eestis