Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade2. veebruar 2022Esindus Eestis3 min lugemist

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava: uued algatused vähktõve ennetamise, varajase avastamise ja ravi ning hoolduse parandamiseks

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava

Enne ülemaailmset vähipäeva ja aasta pärast Euroopa vähktõvevastase võitluse kava avaldamist käivitab komisjon rea uusi algatusi, mis kuulutati välja üritusel “Ensuring Equal Access for All: Cancer in Women - Europe's Beating Cancer Plan” („Võrdne juurdepääs kõigile: vähktõbi naiste seas – Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“). Üritusel keskenduti soolisele võrdõiguslikkusele ja konkreetsetele meetmetele naiste vähktõvega võitlemiseks. See oli iga-aastase üritustesarja esimene üritus, mille põhiteema oli vähiennetuse ja –ravi võrdne kättesaadavus.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul on võitlus vähiga komisjoni üks prioriteetidest. „Meie eesmärk on, et kõik Euroopa Liidus saaksid vähiravi, kui nad seda vajavad. Me teame, et see võitlus sai pandeemia tõttu tagasilööke – hinnanguliselt võib miljon juhtumit diagnoosimata jääda. Vähktõbi on meie kõigi jaoks isiklik lugu. Selle võitluse võitmiseks peame tegelema ennetuse, varajase diagnoosimise ja ravi võrdse kättesaadavuse tagamisega.“

Keskmiselt mõjutab vähktõbi mehi Euroopas veidi rohkem kui naisi – 54% uutest haigusjuhtudest ja 56% surmajuhtumitest puudutab mehi. Naiste rinnavähk on aga kõige rohkem diagnoositud vähk – 2020. aastal sai ELis rinnavähi diagnoosi üle 355 000 naise. Samuti esineb nii ELi liikmesriikides kui ka liikmesriigiti ning elanikkonnarühmade vahel märgatavat ebavõrdsust varajase avastamise, diagnoosimise, ravi ja hoolduse kvaliteedi osas. Erinevused on eriti silmatorkavad emakakaelavähi hinnangulise esinemissageduse (varieerub viiekordselt) ja suremuse määra (2020. aastal olid erinevused kaheksakordsed) puhul. Suuri kõikumisi saab selgitada erinevustega inimese papilloomiviiruse (HPV) levimuses ning ELi riikide vaktsineerimis- ja emakakaelavähi sõeluuringute poliitikas.

Täna käivitab komisjon neli uut ELi vähktõvevastase võitluse kava algatust, et aidata liikmesriikidel vähendada ebavõrdsust ning tõhustada sõeluuringuid ja HPV vastu vaktsineerimist, samuti selleks, et toetada vähki põdenud inimesi.

  • Ebavõrdsuse register aitab kindlaks teha vähktõvega seotud suundumused ja erinevused liikmesriikide ja piirkondade vahel. Samuti heidab see valgust soost, haridustasemest ja sissetulekust tulenevale ebavõrdsusele, samuti erinevustele linna- ja maapiirkondade vahel. Registri abil hakatakse suunama investeeringuid ja meetmeid ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
  • Sõeluuringuid käsitleva nõukogu 2003. aasta soovituse ajakohastamiseks on kavas koguda vähi sõeluuringuid puudutavat tagasisidet. See on osa vähktõvevastase võitluse kava eesmärgist tagada, et 90%-le ELi elanikkonnast, kes kvalifitseeruvad rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringuteks, pakutakse 2025. aastaks sõeluuringul osalemise võimalust.
  • HPV vastu vaktsineerimise algatusega toetatakse liikmesriike, et suurendada üldsuse arusaamist ja teadlikkust inimese papilloomiviirusest ning suurendada vaktsineerimist. See meede aitab saavutada vähktõvevastase võitluse kava üht peamist eesmärki kõrvaldada emakakaelavähk, vaktsineerides HPV vastu vähemalt 90% ELis sihtrühma kuuluvatest tüdrukutest ning suurendada 2030. aastaks märkimisväärselt poiste vaktsineerimist.
  • ELi noorte vähihaigete võrgustik tugevdab vähiravikavade pikaajalise järelravi meetmeid nii riigi kui ka piirkonna tasandil. Samuti ühendab see vähktõbe põdenud noori ja nende perekondi ning mitteametlikke ja ametlikke hooldajaid.

 

Taust

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava avalikustas president von der Leyen oma 2020. aasta septembri kõnes olukorrast Euroopa Liidus. 2021. aastal käivitatud kavas on esitatud vähktõve ennetamisele, ravile ja hooldusele uus ELi lähenemisviis, mis on integreeritum ning hõlmab kõiki poliitikavaldkondi ja paljusid sidusrühmi. Selles pakutakse välja kümme juhtalgatust ja mitut meedet, mis puudutavad kogu haiguse kulgu selle ennetamisest kuni vähihaigete ja tõve seljatanute elukvaliteedini välja. Põhitähelepanu on meetmetel, kus ELi lisaväärtus oleks kõige suurem.

Programmist „EL tervise heaks“ ja muudest rahastamisprogrammidest on vähktõve vastu võitlemiseks ette nähtud kokku 4 miljardit eurot. 2021. aastal käivitati selle programmi raames kaks projektikonkurssi, millest koorus välja 16 uut suurt algatust. Järgmine 2022. aasta tööprogramm võeti hiljuti vastu ja see sisaldab taas hulga vähivastaseid meetmeid, mis on sel korral suunatud peamiselt ennetamisele ja diagnoosimisele. 

Jätkub ka koostöö programmiga „Euroopa horisont“ (Horizon Europe Mission on Cancer), mis tagab sidususe teaduseesmärkide ja realistlike poliitiliste eesmärkide vahel.

 

Lisateave

Täispikk pressiteade koos lisainfoga

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
2. veebruar 2022
Autor
Esindus Eestis