Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Artikkel8. detsember 2022Esindus Eestis

Ida-Virumaast saab moodsa tööstuse lipulaev

Ivan Sergejev

TEKST: Heli Lehtsaar-Karma

Kliimaeesmärkidest, õiglasest üleminekust ja Ida-Virumaast rääkides kiputakse vahel arvama, et see tähendab vaid põlevkivi kaevandamise ja töötlemise lõpetamist, mille Euroopa Liit kinni maksab. Õiglase ülemineku eesmärk meie pikkade traditsioonidega tööstusmaakonnas on aga laiahaardelisem.

Mida õiglane üleminek Ida-Virumaa jaoks tähendab, räägib rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev.

Ida-Virumaa saab Euroopa õiglase ülemineku fondist 354 miljonit eurot. Kuigi avalikkuses on vahel juttu, nagu oleks põhieesmärk põlevkivitööstuse kinnipanek, pole see nii. Milline on õiglase ülemineku kava eesmärk Ida-Virumaal?

Olen samuti kuulnud väiteid, justkui müüdi Eesti põlevkivitööstus peenraha eest Euroopa Liidule (EL) maha. See ei ole tõsi! Oleme ju aastakümneid liikunud puhtama keskkonna suunas. Näiteks 1994. aastal liitusime ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga, 2016 ratifi tseerisime Pariisi kliimakokkuleppe ja 2017 kiitis riigikogu heaks Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Tõsi, see on praeguseks vähendanud meie põlevkivitööstust ja pikemas perspektiivis peame põlevkivienergeetikast väljuma. Selle protsessi negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ongi EL-is loodud rahastu, mille nimi on õiglase ülemineku fond. See aitab Ida-Virumaa majandust ja elukeskkonda ümber kujundada. Fondi raha ja erainvestorite panusega saab rajada uusi ettevõtteid, muuta olemasolevaid nüüdisaegsemaks ning tegeleda teadusuuringutega. Kõik see loob uusi töökohti ja parema elukeskkonna. Rõhutan, et kliimaeesmärke peame saavutama niikuinii. Õiglase ülemineku fondi abil on meil nüüd ka raha, et leevendada ülemineku mõju kõige rohkem kannatavas maakonnas.

Majanduse mitmekesistamisel on Ida-Virumaal fookus töötleva tööstuse arendamisel?

Jah, sest Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus on nii infrastruktuur kui ka inimesed, kes hoiavad tööstuses töötamist au sees. Võib isegi öelda, et see on üks vähestest piirkondadest Eestis, kus on võimalik tööstust arendada, sest mujal inimesed ei soovi eriti tööstuses töötada. Tehaseidki ei taheta oma tagahoovi. Ida-Virumaal on teistmoodi – tööstus on väga respekteeritud. Seetõttu on loogiline, et arendame sektorit, mis on juba tugev. Keskendume tänapäevasele tööstusele, kus inimene ei seisa liini ääres, vaid protsessid on automatiseeritud. Sellise tööstuse tekitatud lisandväärtus on kõrge, järelikult on kõrged ka sealsete töötajate palgad.

Teine oluline sektor on IKT – tööstusrobootika, tööstuse automatiseerimine, andmetöötlus, suurandmed jne. Kolmandaks on esile tõusnud loomemajandus, millele andsid suure tõuke Narva kandideerimine 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks ja maakonnas aastaid tegutsenud fi lmifond. Järsku saadi aru, et tööstus polegi ainuke, mida Ida-Virumaal on pakkuda. Lisaks neile kolmele sektorile tekib loodetavasti ka teenuste sektor, mis pakub toetavaid teenuseid nii tööstusettevõtetele, IKT-le kui ka loometööstusele. Seega loodame, et suudame leida õiglase ülemineku fondi raames just selliseid uusi nišše, kus ei teki vaid üksikud tuumikettevõtted, vaid nende ümber sünnib ka ökosüsteem väiksematest ettevõtetest.

JTF Ida-Virumaal

 

9. novembril kuulsime uudist õiglase ülemineku fondist 18,75 miljonit eurot saanud esimesest investeeringust: Neo Performance Materials rajab Narva magnetite tootmistehase koos teadus- ja arenduskeskusega. Kas see julgustab ka teisi?

Käisin 12. novembril Kohtla-Järvel KinoFFi avamisel. Vastuvõtul inimestega rääkides selgus, et uudis esimesest investeeringust oli tekitanud elevust. Mis seal salata, Ida-Virumaa on silma paistnud sellega, et niikaua, kuni esimest käegakatsutavat näidet pole, ei usuta, et asi päriselt toimib. Nüüd saadi aru, et see ongi tõepoolest päris raha päris investeeringuteks ja mitmel ettevõtjal tekkis huvi uurida õiglase ülemineku fondi võimaluste kohta lähemalt.

Vahel on kritiseeritud, et 354 miljonit pole suur raha, aga sellele lisandub ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja riigi panus. Kokku moodustavad need suure summa. Näiteks fondist 18,75 miljonit eurot saanud Neo Performance Materials investeerib ise 81,25 miljonit, nii et koguinvesteering on 100 miljonit.

Eesti õiglase ülemineku territoriaalses kavas on loetletud võimalikke investeeringuid: näiteks Sillamäe sadam plaanib rajada reisilaevade kai, Viru Keemia Grupil on kirjas puidukeemiatoodete ja biopolüoolide tootmine, Golden Fields Factory kavandab heinatehast. Kas keegi neist on otsuse langetanud ja tulnud fondist raha taotlema?

Praeguse seisuga on töös kümmekond suurinvesteeringu projekti. Need ettevõtted on EAS-iga konsulteerinud, kas investeerimisidee üldse sobib fondi meetmesse, ja saanud esmase tagasiside. Taotluse esitamiseni pole veel minu teada jõutud. Selgituseks ütlen, et kavas on loetletud ainult võimalikud investeeringud suurettevõtetelt, keda me eelmisel aastal Euroopa Komisjoni soovil küsitlesime. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete plaanitud investeeringuid ei pidanud me kavas loetlema, nii et investeeringute palett võib tulla palju mitmekesisem. Oluline on seegi, et ettevõtted võivad taotleda toetust mitte ainult töökohtade loomiseks, vaid ka teadus-arendustegevuseks.

Kui kavas mainitud suurettevõtete investeeringuplaanid teoks saaksid, siis loodaks esimeses etapis uusi otseseid töökohti üle 1500, kaudsete töökohtade arv on veel suurem. Ilmselt ei rahulda seda vajadust ainult Ida-Viru inimestega, kuigi põlevkivitööstuses hõivatute arv on suurem, aga pensioniikka jõudjaid on samuti palju. Mis meelitaks tallinlase, hiidlase või võrukese Ida-Virusse?

Ida-Virumaa on ju samuti Eesti. Kui seal pakutakse väärt tööd ja head palka, siis on boonuseks see, et igapäevaeluga kaasnevad kulud, näiteks korteriüür, on väiksemad kui Tallinnas või mujal suuremates linnades. Teine aspekt on investeeringud, mida riik on Ida-Virusse teinud ja teeb ka edaspidi: näiteks Narvas ehitatakse praegu kahte riigigümnaasiumi, rekonstrueeritakse ühte põhikooli ja just sai pikenduse jõepromenaad. See tähendab, et piirkond areneb. Ka üritused, mille korraldamist toetatakse näiteks Ida-Viru programmist, näitavad, et maakonnas on päris põnev elu. Nii et õiglase ülemineku fond pole ainus, millega Ida-Virumaa arengut toetatakse. Lisaks Ida-Viru programmile on ka mitmesugused EL-i fondid ja loomulikult ettevõtted, kes teevad investeeringuid.

Mis kasu saab ülejäänud Eesti, kui Ida-Virumaa õiglane üleminek õnnestub?

Eestil läheb tervikuna paremini, kui IdaVirumaa käsi käib hästi. Kui Ida-Viru on üleminekuga edukas, siis on see ülejäänud Eestile hea näide ja eeskuju, kuidas kliimaneutraalsusele üleminekut korraldada. Meie eesmärk ei ole ju ainult Ida-Virumaa, vaid kogu Euroopa kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ida-Viru on lihtsalt piirkond, mis peab kõige järsema pöörde sooritama, ja sellepärast on ette nähtud lisavahendeid.

Lõpetuseks – milline on aastal 2030 elu Ida-Virumaal?

Põhiline, mille nimel nii mina kui ka mu kolleegid töötame, on see, et Ida-Virumaa oleks päriselt osa Eestist ja osa Euroopast. Loodan, et siia rajatakse tulevikutööstus, mis pole näiteks Saksamaa, Prantsusmaa või Hollandi omast kehvem. Lisaks majanduse mitmekesistamisele on oluline, kuidas inimesed end tunnevad. Kirjanik Maya Angelou on öelnud, et inimesed unustavad ära, mida sa ütlesid, ja unustavad, mida sa tegid, aga nad ei unusta, kuidas sa panid neid end tundma. Tahakski, et Ida-Virumaal toimuks meelemuutus, elanikud tunneksid siin end hästi, oleksid avatud ja uhked Ida-Virumaa üle.

Avaldatud 8.12 Maalehe vahel ilmunud õiglase ülemineku teemalises infolehesteised sama lehe artiklid leitavad siit.  

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
8. detsember 2022
Autor
Esindus Eestis