Intervjuu Kyllike Sillaste-Ellinguga Eesti liitumisprotsessist ELiga

Palusime välisministeeriumi kõrgel ametnikul Kyllike Sillaste-Ellingul tänaste Ukrainaga liitumisläbirääkimiste valguses meenutada, milline oli meie teekond Euroopa Liidu liikmeks saamisel.

Eesti ühines EL-iga 2004. aastal. Mis meeleolud ühiskonnas siis olid? Millised olid inimeste kahtlused, hirmud, lootused?

Liitumiseelsed hirmud olid peamiselt seotud kartusega loovutada 1991. aastal taastatud suveräänsus. Muretseti eesti keele ja kultuuri säilimise pärast suures Euroopa Liidus. Samas loodeti, et Euroopa Liiduga ühinedes suureneb rahva heaolu ja jõukus, suurenevad vabalt reisimise võimalused. Kuid lõpuks said liitumisreferendumil otsustavaks julgeolekuga seotud kaalutlused. Eesti rahvas leidis, et parem on olla teistega koos kui üksi.   

Mis aastal esitati EL-i kandidaatriigi taotlus ja kuidas seda koostati? Milliseid EL-iga liitumise kriteeriume Eesti toona ei täitnud ja mida tehti, et taotlus vastu võetud oleks?

Euroopa Liiduga ühinemine oli iseseisvuse taastamisest peale üks Eesti põhieesmärkidest. Mõtestatud jõupingutusi Euroopa Liitu pürgimiseks hakati aga tegema alates 90ndate aastate keskpaigast. Formaalse tõuke liitumisprotsessile andis liitumistaotluse esitamine Euroopa Liidule 1995. a novembris. Vajalikud siseriiklikud koordinatsioonistruktuurid loodi 1996. aasta algul. Seejärel asuti süsteemselt kohandama Eesti seadusandlust Euroopa Liidu omaga. Esimeste ettevalmistuste käigus sai Eestile üsna peatselt selgeks, et Euroopa Liiduga liitumist ei saa käsitleda ainult siseriikliku tööna. Ja vastupidi – liitumine ei ole pelgalt välispoliitiline eesmärk. Euroopa Liiduga edukaks ühinemiseks tuli mõlemale suunale pöörata piisavalt tähelepanu. Tähtis oli leida õige lähenemine ja tasakaal nende vahel. Eesti oli teel Euroopa Liitu sunnitud teatud etapil keskenduma rohkem välispoliitikale, teatud etappidel aga rohkem siseriiklikele ettevalmistustele.

Kui kaua on Eesti olnud kandidaadi staatuses?

Eesti ühinemine ELiga ei toimunud üleöö. Tegime selle eesmärgi nimel üle kümne aasta rasket tööd. Oluline õppetund, mille saime teel Euroopa Liitu, oli see, et liitumine on arenev ja aeganõudev protsess. Edasiliikumine toimub samm-sammult, üks etapp korraga. Kuna tegemist on protsessiga, siis ei ole mõtet nõuda liitumiskuupäeva, olles ise veel kaugel liitumisläbirääkimiste alustamisest. Tuleb olla kannatlik. Seda on muidugi lihtsam öelda kui olla. Kuid ei ole mõtet arvata, et liikmelisus tuleb lähemale, kui piisavalt palju nõuda ja vinguda.

Välispoliitiline töö kindlasti aitas, kuid edasiliikumiseks tuli ette näidata ka reaalseid edusamme kodus. Kodutöö tuli ära teha – see oli kahtlemata kõige olulisem õppetund, mille me Euroopa Liitu pürgimisel saime. Eesti siseriiklike ettevalmistustööde aluseks oli valitsuse tegevuskava Euroopa Liiduga liitumiseks, mis koostati esimest korda aastal 1996. Tegevuskava, mida täiendati igal aastal, oli eeskätt abinõu ministeeriumitele. Ent dokumendil oli ka välispoliitiline mõõde. Tegu ei olnud propagandapaberiga, kuid seda oli siiski väga hea välispoliitiliselt kasutada – eriti Brüsselis. Ta andis põhjaliku ülevaate meie Euroopa Liidu suunalistest kavadest ning aitas tõestada liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile, et Eesti liitumissoov on tõsine.

Õppisime liitumisprotsessi käigus ka seda, kui tähtis on teha koostööd Euroopa Komisjoniga. Paljud kandidaatriigid suhtusid Euroopa Komisjoni soovitustesse skeptiliselt. Eesti seevastu pidas algusest peale komisjoni nõuandeid ja kriitikat strateegiliselt väga tähtsaks. Pidasime näiteks komisjoni poolt juhitud eduaruannete protsessi heaks võimaluseks Eesti liitumisvalmiduse tõestamisel. Komisjon oli sel ajal küll hästi informeeritud poliitilisest ja majanduslikust olukorrast Kesk-Euroopa riikides, kuid teadis võrdlemisi vähe Eesti ja teiste Balti riikide kohta. Seetõttu arvestasime, et meie poolt saadetud informatsioon võib omada suurt mõju komisjoni poolt tehtavatele analüüsidele ja järeldustele. Just seda aspekti silmas pidades sai liitumisläbirääkimiste eelsel ajal väga palju rõhku pandud Eesti poolt saadetud vastuste viimistlemisele ja komisjoni pidevale varustamisele võimalikult värske ja kasutajasõbraliku informatsiooniga. Hoidusime komisjoni süüdistamisest ja kritiseerimisest.

Mis kasu on toonud Eestile Euroopa Liiduga liitumine?

Euroopa Liiduga liitumine on meile toonud hindamatut palju kasu – välis- ja julgeolekupoliitilist kasu, majanduslikku kasu, kasu meie riigi ja ühiskonna arendamisel.