Kava Ukraina rahastamispuudujäägi vähendamiseks ja riigi ülesehitamise toetamiseks

Komisjon tegi täna rea ettepanekuid, kuidas vähendada Ukraina rahastamispuudujääki ja toetada riigi pikemaajalist ülesehitamist.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sissetung Ukrainasse on põhjustanud inimestele kohutavaid kannatusi ja kogu riigis ränki purustusi. Miljonid ukrainlased on olnud sunnitud kodudest põgenema. Ukraina võib loota ELi täielikule toetusele. EL jätkab Ukrainale lühiajalise rahalise abi andmist, et rahuldada riigi põhivajadusi ja säilitada põhiteenuste toimivus. Oleme valmis haarama ohjad rahvusvahelises ülesehitustöös, et aidata üles ehitada demokraatlik ja jõukas Ukraina. See tähendab, et investeeringuid tehakse koos reformidega, mis toetavad Ukraina liikumist Euroopa suunas.“

Kiire abi ja lähiaja vajadused

Alates Venemaa agressiooni algusest on EL oluliselt suurendanud oma toetust ning kaasanud ligikaudu 4,1 miljardit eurot, et toetada Ukraina üldist majanduslikku, sotsiaalset ja finantsvastupidavust erakorralise makromajandusliku finantsabi, eelarvetoetuse, hädaabi, kriisimeetmete ja humanitaarabi vormis. Euroopa rahutagamisrahastust on eraldatud 1,5 miljardit eurot, mida kasutatakse selleks, et hüvitada liikmesriikidele nende mitterahaline sõjaline abi Ukrainale. Lisaks on kavas eraldada veel 500 miljonit eurot.

Sõja tõttu jäävad saamata maksu-, ekspordi- ja muud tulud, lisandub varade ja eksporditavate kaupade ulatuslik ebaseaduslik omastamine, muu hulgas põllumajandussektoris. Samal ajal on järsult suurenenud kulutused. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on Ukraina maksebilansi puudujääk juuniks ligikaudu 14,3 miljardit eurot (15 miljardit USA dollarit).

Seepärast teeb komisjon ettepaneku anda Ukrainale 2022. aastal laenudena täiendavat makromajanduslikku finantsabi. Laenu kogusumma ulatub 9 miljardi euroni ning sellele lisandub teiste kahe- ja mitmepoolsete partnerite, sealhulgas G7 toetus. Summa makstakse välja mitmes osas ja pika tagasimaksetähtajaga ning tänu liidu eelarve tagatisele soodustusega intressimääradega. Et see oleks võimalik, peaksid liikmesriigid leppima kokku lisatagatiste andmises.

Ukraina ülesehitamine

Ukraina sõjajärgseks ülesehitamiseks tuleb suuri rahalisi kulutusi kogu maailmas. See aitab aga aluse panna vabale ja jõukale riigile, mis on omaks võtnud Euroopa väärtused ning Euroopa ja maailma majandusse hästi integreeritud. Ühtlasi toetaksid need Ukraina liikumist Euroopa suunas. Kuna Venemaa agressioon jätkub, ei ole Ukraina ülesehitamise koguvajadused veel teada. Abi kavandamist tuleb aga alustada juba nüüd ning toetust tuleb anda pikaajaliselt.

Toetuse andmise aluseks oleks nii Euroopa Liidu kui ka teiste partnerite jaoks Ukraina ülesehituskava „RebuildUkraine“,  mis aitaks kindlaks määrata valdkonnad, mis vajavad esmajärjekorras rahastamist, ja konkreetsed projektid.

Komisjon teeb ettepaneku luua ülesehituskava toetuseks rahastu „RebuildUkraine“. See rahastu oleks Euroopa Liidu toetuse andmise peamine õiguslik vahend. Toetust on kavas anda toetuste ja laenudena. Rahastu oleks osa ELi eelarvest. Nii oleks tagatud läbipaistvus, vastutus ja usaldusväärne finantsjuhtimine, samuti oleks selge seos investeeringute ja reformidega. Rahastul oleks spetsiaalne juhtimisstruktuur, mis tagab Ukraina täieliku isevastutuse. Suurt tähelepanu pööratakse õigusriigi põhimõttega seotud reformidele ja korruptsioonivastasele võitlusele. Samal ajal aitavad ELi kliima-, keskkonna- ja digipoliitika ja -nõuete kohaselt tehtud investeeringud Ukrainal väljuda Venemaa laastavast sissetungist tugevamana ja vastupanuvõimelisemana.

Enneolematud vajadused, mida Euroopas toimuv sõda põhjustab, nõuavad palju suuremaid rahalisi vahendeid, kui praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on ette nähtud. Seetõttu tuleb leida uusi rahastamisallikaid.

Ukrainale kättesaadavaks tehtavaid lisatoetusi võiks rahastada kas liikmesriikide (ja soovi korral kolmandate riikide) täiendavatest osamaksetest rahastusse ja olemasolevatesse liidu programmidesse. Nendest allikatest võiks rahastada ka Ukrainale rahastu kaudu antavaid laene.

Lisateave

Pressiteade koos taustamaterjalidega