Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade5. Mai 20215 min lugemist

Komisjon ajakohastas ELi tööstusstrateegiat

p035241008401-76581.jpg
© EU
Komisjon võttis täna vastu ajakohastatud ELi tööstusstrateegia, mis arvestab tööstuseesmärkide seadmisel COVID-19 kriisi ning aitab minna üle kestlikumale, digitaalsemale, vastupanuvõimelisemale ja konkurentsivõimelisemale majandusele.

Ajakohastatud strateegias kinnitatakse prioriteete, mis määrati kindlaks 2020. aasta märtsi teatises. Teatis avaldati päev enne seda, kui WHO kuulutas COVID-19 pandeemiaks. Strateegias võetakse arvesse kriisist saadud õppetunde, et kiirendada majanduse taastumist ja suurendada ELi avatud strateegilist iseseisvust. Selles pakutakse välja uued meetmed ühtse turu vastupanuvõime tugevdamiseks ning rohe- ja digipöörde kiirendamiseks. Lisaks on ajakohastatud strateegias  määratud kindlaks ELi majanduse konkurentsivõime peamised näitajad. Need on ühtse turu integratsioon, tootlikkuse kasv, rahvusvaheline konkurentsivõime, avaliku ja erasektori investeeringud ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse.

Strateegia keskendub VKEdele, pakkudes neile sihtotstarbelist finantstoetust ning abi idufirmadel rohe- ja digipöördes osalemiseks. Komisjon võttis täna vastu ka määruse ettepaneku, mis käsitleb ühtset turgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Sellel on oluline roll ELi tööstusstrateegia eesmärkide saavutamisel, kuna see tagab võrdsed võimalused ning edendab ausat ja konkurentsivõimelist ühtset turgu.

Siseturu eest vastutav volinik Thierry Breton ütles: „Kui teeme õiged investeeringud olulisse tehnoloogiasse ja seame õiged raamtingimused, siis algab tegelik tööstusrevolutsioon nüüd. Euroopa tagab endale vahendid innovatiivse, puhta ja vastupanuvõimelise tööstuse loomiseks, mis tagab kvaliteetsed töökohad ja võimaldab VKEdel olla edukad ka taastumise ajal.“

Ajakohastatud tööstusstrateegia keskendub järgmistele põhivaldkondadele.

Ühtse turu vastupanuvõime tugevdamine

COVID-19 puhangust põhjustatud tarnepiirangud, piiride sulgemised ja killustatus on ühtse turu tõsiselt proovile pannud. Kriis tõi esile, kui oluline on säilitada ühtsel turul isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist ning teha koostööd, et kaitsta seda häirete eest. Selleks teeb komisjon muu hulgas järgmist:

  • esitab ettepaneku ühtse turu hädaolukorra rahastamisvahendi kohta, mis võimaldab tulevaste kriiside ajal isikutel, kaupadel ja teenustel vabalt liikuda. See peaks suurendama läbipaistvust ja solidaarsust ning aitama lahendada kriitilist toodete nappust, tehes tooted kiiremini kättesaadavaks ja tugevdades riigihangete valdkonnas tehtavat koostööd;
  • tagab täielikult teenuste direktiivi täitmise, et liikmesriigid järgiksid kehtivaid kohustusi, sh teavitamiskohustust, uute võimalike tõkete kindlaks tegemiseks ja kõrvaldamiseks;
  • tugevdab toodete turujärelevalvet, aidates riiklikel ametiasutustel suurendada võimekust ja kiirendada tootekontrollide ja andmete kogumise puhul digitehnoloogiale üleminekut;
  • tagab VKEde toetamiseks märkimisväärsed investeeringud, koostab alternatiivsed vaidluste lahendamise kavad, et vähendada VKEdele tehtavate maksete viivitusi ning tagab meetmed VKEsid mõjutavate maksevõimeriskide maandamiseks.

ELi strateegiliste sõltuvuste vähendamine

Kuna EL on suur importija ja eksportija, on avatus kaubandusele ja investeeringutele väga tähtis. Kuid pandeemia tõttu tõusis rohkem päevakorda vajadus analüüsida ja vähendada nii tehnoloogilisi kui ka tööstuslikke strateegilisi sõltuvusi. Seetõttu tegi komisjon

  • kaubandusandmete alt-üles analüüs: esialgse analüüsi käigus tehti ELi imporditavast 5200 tootest kindlaks 137 toodet (mis moodustavad 6% ELi kaubaimpordi koguväärtusest), mille puhul EL välisriikidest suurel määral sõltub, peamiselt energiamahukates tööstusharudes (näiteks toorained) ja tervishoius (näiteks ravimite koostisosad) ning digi- ja rohepööret toetavad muud tooted. Tehti kindlaks ka 34 toodet (mis moodustavad 0,6% ELi kaubaimpordi koguväärtusest), mille puhul võib olla vähem võimalusi mitmekesistamiseks ja ELi toodanguga asendamiseks. Analüüsist ilmnes ka probleeme ja sõltuvusi tipptehnoloogia valdkonnas;
  • ta esitab toorainete, patareide/akude, ravimite toimeainete, vesiniku, pooljuhtide ning pilve- ja servatehnoloogia kuue süvaanalüüsi tulemused, mis annavad lisateavet strateegiliste sõltuvuste põhjuste ja mõju kohta;
  • ta algatab olulistes valdkondades esinevate võimalike sõltuvuste analüüsi teise etapi, mis hõlmab muu hulgas rohe- ja digipöörde jaoks olulisi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat, näiteks taastuvenergiat, energia salvestamist ja küberturvalisust, ning töötab elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse abil välja seiresüsteemi;
  • ta töötab selle nimel, et mitmekesistada rahvusvahelisi tarneahelaid ja sõlmida rahvusvahelisi partnerlusi, et suurendada valmisolekut;
  • ta toetab uusi tööstusliite strateegilistes valdkondades, kus kõnealused liidud on parim vahend, et arendada tegevust, mis muidu stagneeruks.

Komisjon valmistub looma protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liitu ning tööstuslike andmete, serva- ja pilvetehnoloogia liitu ning kaalub kanderakettide liidu ja heiteta lennunduse liidu loomiseks ettevalmistuste tegemist;

  • ta toetab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide abil liikmesriikide jõupingutusi avaliku sektori ressursside koondamisel valdkondades, milles turg üksinda murrangulist innovatsiooni ei võimalda, võimalusega saada toetust ELi eelarvest;
  • ta annab teada strateegiast ja võimalikust seadusandlikust muudatusest, et tagada juhtivam positsioon standardite kehtestamisel, sh äriteenuste valdkonnas, tehes samal ajal teistega avatud koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

Rohe- ja digipöörde kiirendamine

2020. aasta tööstusstrateegias kuulutati välja meetmed ELi tööstuse rohe- ja digipöörde toetamiseks, aga pandeemia on selle ülemineku kiirust ja ulatust tõsiselt mõjutanud. Seetõttu teeb komisjon järgmist:

  • koostab partnerluses tööstusvaldkonna, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja vajaduse korral muude sidusrühmadega üleminekujuhised, alustades turismist ja energiamahukatest tööstusharudest. Üleminekujuhised võivad anda parema „alt-üles“ ettekujutuse rohe- ja digipöördeks vajalike meetmete ulatusest, kulust ja tingimustest kõige olulisemates ökosüsteemides ja seejärel saab luua kestlikku konkurentsivõimet soodustava praktilise kava;
  • tagab sidusa õigusraamistiku Euroopa digikümnendi ja paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamiseks, kiirendades muu hulgas taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning tagades suures koguses taskukohase ja süsinikdioksiidiheitevaba elektri kättesaadavuse;
  • tagab VKEdele kestlikkusnõustajad ja toetab andmepõhiseid ärimudeleid, et VKEd saaksid rohe- ja digipöördest täit kasu;
  • investeerib rohe- ja digipöörde toetamiseks täiend- ja ümberõppesse.

Praegu toimuv ELi konkurentsieeskirjade põhjalik läbivaatamine kindlustab, et need on sobilikud eurooplaste huvides rohe- ja digipöörde toetamiseks ajal, kui ülemaailmne konkurentsikeskkond olemuslikult muutub.

 

Lisateave

Küsimused ja vastused

Teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“

Ühtse turu 2021. aasta aruanne

Strateegilised sõltuvused ja võimekused

Konkurentsivõimelise ja puhta Euroopa terase suunas

Tööstusstrateegia ajakohastusega seotud faktid

Euroopa huvide strateegiliste valdkondade süvaanalüüside teabeleht  

Euroopa uus tööstusstrateegia (märts 2020)

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
5. Mai 2021