Komisjon andis esialgse heakskiidu Eesti teisele taaste- ja vastupidavusrahastu maksetaotlusele suurusega 122,3 miljonit eurot

Euroopa Komisjon andis täna esialgse heakskiidu Eesti teisele taaste- ja vastupidavusrahastu maksetaotlusele, mille suurus on 122,3 miljonit eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu on programmi „NextGenerationEU“ peamine rahastamisvahend.

Komisjon hindas Eesti 18. detsembril 2023. aastal esitatud maksetaotlust ning jõudis esialgsele järeldusele, et Eesti on täitnud nõukogu rakendusotsuses osamakse eeltingimuseks seatud 15 vahe- ja kolm lõppeesmärki. Maksetaotluses sisalduvatest vahenditest rahastatakse 11 reformi ja kuut investeeringut Eesti kodanike ja ettevõtjate jaoks olulistes valdkondades, nagu digipööre, kestlik liikuvus, puhas energia ja energiatõhusus, tervishoid, pikaajaline hooldus ja sotsiaalkaitse.

Peamised maksetaotlusega rahastatavad meetmed on järgmised:

• avalike teenuste kiirem digitaliseerimine. Meetmetega kiirendatakse veelgi Eesti digipööret, täiustades juba loodud avalikke ja e-valitsuse teenuseid. Eesti kodanike ja ettevõtjate jaoks väheneb digitaalsete avalike teenuste kasutamisega seotud halduskoormus. Käivitatakse kaks olulist digiteenust, mis võimaldavad digitaalselt registreerida abielu ning teostada mitmesuguseid lapse sünniga seotud toiminguid. Eesti taastekava alusel on tehtud täiendavaid uuendusi IT-süsteemides, mis toetavad digitaalseid avalikke ja e-valitsuse teenuseid. Meetmetega parandatakse teenuste üldist tõhusust ja usaldusväärsust kasutajate jaoks;
• Eesti rohepöörde toetamine. Maksetaotluse vahenditest toetatakse nii vesiniku väärtusahelate kasutuselevõttu kui ka katsetamist alates keskkonnahoidlikust tootmisest kuni tarbimiseni, et Eesti rohepöördele veelgi hoogu lisada. Energiamahukad tööstusharud, nagu transport ja keemiatööstus, saavad edaspidi kasutada rohkem taastuvat ja puhast energiat. Vesinikutehnoloogiate rakendamine võimaldab teha tegelikke edusamme puhta energia tootmisel ja salvestamisel, muutes Eesti keskkonnahoidlikumaks ja kestlikumaks. Taotletav rahastus võimaldab Eestil algust teha oluliste muudatustega, kuna jõustuvad rohevesiniku terviktehnoloogiatega seotud projektidele toetuse andmise tingimused. Juba alustatud projektide hulgas on näiteks elektrolüüsiseadmete ja vesinikutanklate arendamine ning vesinikkütusega sõidukite ostmine.

Komisjon saatnud oma esialgse hinnangu tutvumiseks majandus- ja rahanduskomiteele, kellel on arvamuse avaldamiseks aega neli nädalat. Toetus makstakse Eestile välja pärast seda, kui majandus- ja rahanduskomitee on esitanud oma arvamuse ning komisjon on makseotsuse vastu võtnud.

Eesti taaste- ja vastupidavuskava  suurus on 953,5 miljonit eurot toetustena. Täna esialgse heakskiidu saanud taotlusele eelnenud esimese maksetaotluse esitas Eesti 30. juunil 2023. Komisjon kiitis selle heaks 20. oktoobril 2023 ning see maksti Eestile välja 6. novembril 2023.

Käesoleva maksetaotlusega ulatub taaste- ja vastupidavusrahastust Eestile välja makstud summa 504,8 miljoni euroni (sh 126 miljonit eurot eelmaksetena, mille Eesti sai 2021. aasta detsembris, ja 18 miljonit eurot ettemaksena kava „REPowerEU“ raames 2023. aasta detsembris). See vastab 53%-le kõigist Eesti taastekava vahenditest. Kava vahe- ja lõppeesmärkidest on praeguseks täidetud kokku 35%.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga.