Komisjon avaldas 2021. aasta aruande soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis

Rahvusvahelise naistepäeva eel avaldas komisjon oma 2021. aasta aruande soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis , milles kirjeldatakse COVID-19 pandeemia mõju eeskätt naistele. Pandeemia on süvendanud naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust peaaegu kõigis eluvaldkondades nii Euroopas kui ka mujal.

Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová sõnul on naised pandeemia eesliinil ning saanud selle mõju kõige rohkem tunda. Ta lisas, et naised peaksid olema majanduse taastumise keskmes ning seepärast peaksid liikmesriigid võtma taasterahastust tehtavates investeeringutes arvesse ka soolise võrdõiguslikkuse aspekti.

COVID-19 mõju naistele

Täna avaldatud aruandes kirjeldatakse COVID-19 pandeemia mõju soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

• Liikmesriikides täheldati koduvägivalla hüppelist kasvu. Näiteks liikumispiirangute esimese nädala jooksul suurenes Prantsusmaal koduvägivalla teadete arv 32 %, Leedus aga esimese kolme nädala jooksul 20 %. Iirimaal viiekordistus koduvägivallaga seotud lähenemiskeeldude arv ning Hispaania ametiasutuste teatel suurenes liikumispiirangute esimese kahe nädala jooksul koduvägivalla teadete arv 18 %.
• Naised olid pandeemia vastu võitlemisel eesliinil. 76 % tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatest ning 86 % hooldustöötajatest on naised. Pandeemia tõttu suurenes nende töökoormus, terviseriskid ning töö- ja eraelu tasakaaluga seotud probleemid.
• Pandeemia tabas rängalt naisi tööturul. Naiste osakaal on suurim kriisist kõige enam mõjutatud sektorites (jaekaubandus, majutus, hooldus- ja majapidamistööd), kus läks kaduma suurel hulgal töökohti. 2020. aasta teises kvartalis vähenes tööhõive naiste hulgas 2,5 % ja meeste hulgas 2,3 %.
• Liikumispiirangute ajal suurenes naiste koormus laste eest hoolitsemisel ning kannatas töö- ja eraelu tasakaal. Naised kulutasid keskmiselt 62 tundi nädalas laste eest hoolitsemisele (mehed 36 tundi) ja 23 tundi nädalas majapidamistöödele (mehed 15 tundi).
• Naiste osakaal COVID-19 otsuseid tegevates asutustes on silmatorkavalt väike: 2020. aasta uuringus leiti, et mehi töötab pandeemiaga võitlemiseks loodud organites palju rohkem kui naisi. Kokku 87 riigis (millest 17 olid ELi liikmesriigid) loodud 115st riiklikust spetsiaalsest COVID-19 rakkerühmast koosnesid 85,2 % peamiselt meestest, 11,4 % peamiselt naistest ja ainult 3,5 % puhul oli nende koosseis sooliselt tasakaalus. Vaid 30 % ELi tervishoiuministritest on naised. Komisjoni COVID-19 kriisiga tegelevat rakkerühma juhib president von der Leyen ja sellesse kuulub veel viis volinikku, kellest kolm on naised.

Selleks et kogu ELis paremini edusamme jälgida, avas komisjon täna soolise võrdõiguslikkuse strateegia järelevalveportaali. See komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) välja töötatud ühisprojekt võimaldab jälgida igas ELi liikmesriigis saavutatud tulemusi ja neid 27 liikmesriigi tulemustega omavahel võrrelda.

Lisateave

2021. aasta aruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis

Soolise võrdõiguslikkuse strateegia veebisait

EIGE pressiteade: COVID-19 kahjustab soolist võrdõiguslikkust

Sooline võrdõiguslikkus