Komisjon avaldas hinnangud liikmesriikide eelarvekavadele

ELi uue majanduse juhtimise raamistiku esimese sügispaketi kohaselt on ELi majandus pärast pikka seisakut naasmas tagasihoidliku majanduskasvu juurde. Avaliku sektori investeeringud peaksid 2025. aastal suurenema peaaegu kõigis liikmesriikides, märgatav panus sellesse on taasterahastul „NextGenerationEU“ ja muudel ELi vahenditel.

Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis: „Meie uus majanduse juhtimise raamistik annab tulemusi. Komisjon on hinnanud liikmesriikide eelarvekavasid, mis toetavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. ELi majanduse taastumisel peame tagama, et see oleks tulevikus konkurentsivõimeline ja suudaks toime tulla üleilmsete probleemidega. Keskpika perioodi kavadega võtab iga liikmesriik vastutuse sidusa poliitika eest, mis põhineb eelarve järkjärgulisel kohandamisel, prioriteetsetel avaliku sektori investeeringutel ja majanduskasvu soodustavatel reformidel. Seega vastavad kavad ELi ühistele prioriteetidele, milleks on majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamine, rohe- ja digiülemineku edendamine ning Euroopa julgeolekusuutlikkuse suurendamine. Nüüd, kui kavad on paigas, toetame liikmesriike nende rakendamisel ja jälgime edusamme Euroopa poolaasta kontekstis.“

Uue raamistikuga kehtestati alates sellest aastast lihtsamad ja läbipaistvamad eelarvereeglid, milles kasutatakse ühtse tegevusnäitajana liikmesriigi netokulusid. Samuti kehtestati riskipõhine järelevalve, mis on kohandatud iga liikmesriigi eelarveolukorrale, ning võimalus eelarvet järk-järgult kohandada, kui seda toetavad konkreetsed reformid ja investeeringud.

Keskpika perioodi kavad 

Uue raamistiku keskmes on liikmesriikide keskpika perioodi kavad reformide ja investeeringutega, mis peegeldavad ELi ühiseid prioriteete ja struktuurseid sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis on välja toodud riigipõhistes soovitustes Euroopa poolaasta raames. Need hõlmavad rohe- ja digiüleminekut, sotsiaalset ja majanduslikku vastupidavust, energiajulgeolekut ja kaitsevõime suurendamist. 

Komisjon on 22-st keskpika perioodi kavast lõpule viinud 21 hindamise. Neist 20, sealhulgas Eesti kava, vastavad komisjoni hinnangul uue raamistiku nõuetele ja nendega nähakse ette usaldusväärne eelarvekava, et tagada liikmesriikide võlataseme jätkusuutlik langus või selle hoidmine konservatiivsel tasemel. 

Eesti kava kohaselt peab riigi netokulude keskmine kasv aastatel 2025–2028 olema 4,7 %. Kava hõlmab ka reforme ja investeeringuid, mis vastavad Euroopa poolaasta raames välja toodud peamistele probleemidele ja ELi ühistele prioriteetidele. 

Nende hulgas on näiteks: 

- reform „Taastuvenergia 100“, millega nähakse ette täielik üleminek taastuvelektri tarbimisele 2030. aastaks, mil Eestis peaks aastas toodetama sama palju taastuvelektrit, kui riik seda tarbib;

- pikaajalise hoolduse ja erihoolduse reformi lõpuleviimine, et vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja nende sugulaste maksekoormust ning parandada teenuste kvaliteeti ja hooldustöötajate palga- ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. 

Üldiselt leiab komisjon, et Eesti kava vastab määruse nõuetele ning komisjon soovitab nõukogul kava heaks kiita.

Samasugusele järeldusele jõudis komisjon Horvaatia, Küprose, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Kreeka, Itaalia, Läti, Luksemburgi, Malta, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi puhul. Madalmaade puhul tegi komisjon nõukogule ettepaneku soovitada netokulude kava, mis oleks kooskõlas komisjoni poolt juunis liikmesriigile edastatud tehnilise teabega kulude kohta. Ungari kava on hindamine .

Viie positiivse hinnangu saanud kava (Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Rumeenia) puhul kohandamisperiood nelja aasta asemel  seitse aastat. Kavade pikendamise aluseks on neis sisalduvad reformi- ja investeerimiskohustused. Kõigi viie kava puhul leidis komisjon, et kavas kirjeldatud meetmed vastavad pikendamise kriteeriumile. 

2025. aasta eelarvekavade hindamine

Komisjon on hinnanud ka seda, kas 17 euroala liikmesriigi 2025. aasta eelarvekavad on asjakohased vastavate keskpika perioodi kavade rakendamiseks.

Komisjoni arvamuse kohaselt ei ole Eesti 2025. aasta eelarvekava täielikult kooskõlas nõukogu eelarvesuunistega. Seda seetõttu, et komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt ületab Eesti netokulude kumulatiivne kasv 2024. ja 2025. aastal riigi keskpika perioodi eelarvekavas ette nähtud maksimaalset taset 0,4 %-ga SKPst. Seetõttu kutsub komisjon Eestit üles võtma vajalikke meetmeid, et viia 2025. aasta eelarvepoliitika nõukogu soovitusega kooskõlla.

Kaheksa euroala liikmesriigi eelarvekava loetakse eelarvesoovitustega kooskõlas olevaks,  seitsme liikmesriigi kava ei ole täielikult kooskõlas, üks ei ole kooskõlas ja  ühe puhul on oht, et see ei ole kooskõlas.

• Kreeka, Küprose, Läti, Sloveenia, Slovakkia, Itaalia, Horvaatia ja Prantsusmaa eelarvekava on hinnangu kohaselt soovitustega kooskõlas, kuna nende netokulud jäävad prognooside kohaselt ülemmäärade piiresse. 
• Lisaks Eestile ei ole hinnangu kohaselt täielikult eelarvesoovitustega kooskõlas Saksamaa, Soome ja Iirimaa eelarvekava, sest nende aastased (Soome, Iirimaa) ja/või kumulatiivsed (Eesti, Saksamaa, Iirimaa) netokulud ületavad prognooside kohaselt vastavaid ülemmäärasid.
• Ka Luksemburgi, Malta ja Portugali kava ei ole soovitusega täielikult kooskõlas: kuigi nende netokulud jäävad prognooside kohaselt ülemmäärade piiresse, ei kaota nad energiavaldkonna erakorralisi toetusmeetmeid järk-järgult 2024.–2025. aasta talveks, nagu nõukogu soovitas.
• Madalmaade kava ei ole soovitusega kooskõlas, kuna prognooside kohaselt ületavad riigi netokulud ülemmäärasid.
• Leedu eelarvekava puhul on oht mitte olla soovitusega kooskõlas, kuna prognooside kohaselt ületavad riigi netokulud määrasid, mida komisjon peab asjakohaseks esimeseks sammuks uue majanduse juhtimise raamistiku rakendamisel.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus 

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on stabiilsuse ja kasvu pakti nn korrigeeriv osa. Sügispaketis esitab komisjon soovituse ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks kaheksas liikmesriigis (Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia), kelle suhtes praegu kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Enamasti põhinevad korrigeerivad tegevused netokuludel, mille liikmesriik on esitanud oma keskpika perioodi eelarvekavas. See on seotud uue raamistikuga ette nähtudomavastutusele eelarvekohustuste täitmisel. 

Kui kava või soovitus keskpika perioodi kava kohta puudub, nagu see on Belgia ja Ungari puhul, põhineb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovitus komisjoni nelja-aastasel võrdlustrajektooril, mida on värskeimate andmete põhjal ajakohastatud.

Austria ja Soome puhul sisaldab sügispakett ka aruannet, mis on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 3 ja milles hinnatakse nende liikmesriikide vastavust eelarvepuudujäägi kriteeriumile. Komisjon kaalub ettepaneku tegemist nõukogule, et teha kindlaks, kas Austrias on ülemäärane eelarvepuudujääk. Soome puhul, kes samuti teatas 2024. aastaks kavandatud ülemäärasest eelarvepuudujäägist, ei kavatse komisjon teha ettepanekut algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kuna prognooside kohaselt ei ületa eelarvepuudujääk pärast 2025. aastat enam kontrollväärtust ka ilma täiendavate poliitikameetmeteta.

Programmijärgse järelevalve aruanne 

Programmijärgse järelevalve aruannetes hinnatakse finantsabiprogrammis osalenud liikmesriikide (Küpros, Kreeka, Iirimaa, Portugal ja Hispaania) majandus-, eelarve- ja finantsolukorda, keskendudes nende tagasimaksevõimele. Aruannetes jõutakse järeldusele, et kõik viis liikmesriiki on võimelised oma võlga tagasi maksma.

Järgmised sammud

Euroopa poolaasta sügiseses paketis esitatud ettepanekuid arutavad nüüd nõukogu ja eurorühm. Kui nõukogu on keskpika perioodi kavad heaks kiitnud, jälgib komisjon, kas liikmesriigid täidavad kavades sisalduvaid kohustusi kogu kavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid esitavad iga-aastased eduaruanded, et hõlbustada tõhusat järelevalvet ja jõustamist.

Lisateave 

Täismahus pressiteade