Komisjon avaldas õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande

Komisjon avaldas täna kolmanda õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande. Aruanne ilmub ajal, kui toimub Venemaa sissetung Ukrainasse, mis rõhutab veelgi demokraatlike väärtuste, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsmise tähtsust.

Aruandes on käsitletud alates möödunud juulist aset leidnud sündmusi liikmesriikide kaupa ja see sisaldab esimest korda ka konkreetseid soovitusi igale liikmesriigile. Soovitused peaksid aitama liikmesriikidel käimasolevaid või kavandatud reforme paremini ellu viia ja leida veel lahendamist vajavaid probleeme.

Aruandes soovitatakse Eestil

• tagada, et huvide konflikti käsitlevate suuniste suhtes kohaldatakse tõhusat kontrolli-, järelevalve- ja jõustamismehhanismi;

• jätkata jõupingutusi lobitööd käsitlevate suuniste tõhusaks rakendamiseks;

• tagada teabele juurdepääsu õiguse tegeliku rakendamise järjepidevus ja tulemuslikkus, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid;

• jätkata edasiliikumist digitaalse platvormiga, et muuta õigusloomeprotsess veelgi nähtavamaks ja kaasavamaks.

Peamised tähelepanekud ja soovitused

1. Kohtureformid

Paljud liikmesriigid on alustanud olulisi reforme kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks, näiteks korraldades ümber kohtute haldamise nõukodade koosseisu ja volitusi, parandades kohtunike ametisse nimetamise menetlust ja tugevdades prokuratuuri sõltumatust. Võetud on ka meetmeid õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks. Nii näiteks on arendatud digitaalset asjaajamist kohtusüsteemis ja parandatud õiguskaitse kättesaadavust.

Kuid üksikutes liikmesriikides on endiselt struktuurseid probleeme kohtusüsteemi sõltumatusega. Mõnes riigis on probleemiks kõrgema astme kohtunike ja kohtu esimeeste ametisse nimetamise kord. Teistes põhjustab küsimusi prokuratuuri sõltumatus ja kohtusüsteemi sõltumatusega mittearvestav distsiplinaarmenetlus.

Komisjon on esitanud nende probleemide lahendamiseks soovitusi – näiteks kaasata ametisse nimetamise menetlusse kohtunikke ja laiendada prokuratuuride sõltumatust. Liikmesriikidel soovitatakse ka jälgida, et kohtusüsteemidele eraldataks piisavalt vahendeid.

2. Korruptsioonivastase võitluse raamistikud

EL on endiselt üks maailma kõige vähem korrumpeerunud piirkondi. Pärast 2021. aasta juulit on paljud liikmesriigid juba vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta uue või ajakohastatud korruptsioonivastase võitluse strateegia. Mitu liikmesriiki on viinud olemasoleva raamistiku kooskõlla rahvusvaheliste korruptsioonivastase võitluse normide ja ELi õigusega. Enamikus liikmesriikides on kehtestatud ulatuslikud seadused, mis annavad kriminaalõigussüsteemile korruptsiooni vastu võitlemiseks vajalikud vahendid. Paljud liikmesriigid on suurendanud korruptsioonivastase võitluse eest vastutavate prokuratuuride suutlikkust, võimaldades neile lisavahendeid ja täiendkoolitust.

Kuid ELi elanikud peavad korruptsiooni endiselt tõsiseks probleemiks. Eurobaromeetri 2022. aasta korruptsiooniküsitlustest selgub, et 68% elanike arvates on korruptsioon nende riigis laialt levinud. Mõnes liikmesriigis võtab korruptsioonijuhtumite uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine liiga palju aega ja eeskätt kõrgetasemeliste juhtumite puhul on kohtulahendid endiselt puudulikud. Riigiametnike varade ja huvide avalikustamise kohustus on küll kehtestatud kõigis liikmesriikides, kuid selle ulatus, läbipaistvus, avalikustatud teabe kättesaadavus ning kontrolli ja täitmise tulemuslikkus on erinev.

Komisjon on esitanud korruptsioonivastaste raamistike täiendamiseks mitmesuguseid soovitusi, näiteks lisada ennetusraamistikesse norme lobitöö ja huvide konflikti ning korruptsioonijuhtumite uurimise tulemuslikkuse ja vastutusele võtmise tagamise kohta.

3. Meediavabadus ja meedia mitmekesisus

Nii COVID-19 pandeemia kui ka Venemaa sõda Ukraina vastu on näidanud, kui oluline on ajakirjanduse roll faktide kontrollimisel ja kodanike teavitamisel. Mitu liikmesriiki on võtnud uusi ja täiendanud olemasolevaid meetmeid ajakirjanike ohutuse ja töötingimuste parandamiseks, või hakanud analüüsima selliste meetmete vajalikkust. Pärast viimast aruannet on mitu liikmesriiki astunud samme meedia omanikestruktuuri läbipaistvuse parandamiseks. Endiselt tekitab muret, et riikliku reklaami levitamine pole läbipaistev, esineb huvide konflikte ja avalikud dokumendid ei ole alati kättesaadavad. Aruandes on neid käsitatud lahendamist vajavate põhiprobleemidena.

Esimest korda on aruandes pööratud tähelepanu ka avalik-õiguslikule meediale, millel on ühiskonna ja demokraatia seisukohalt väga oluline roll. Kooskõlas Euroopa normidega tuleb tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatus ja piisav riiklik rahastus ning seista hea selle eest, et rahastamist ei kasutataks meediale poliitilise surve avaldamiseks.

Aruande järeldused põhinevad mitmel allikal, mille hulka kuuluvad meedia mitmekesisuse seire 2022. aasta aruanne ning Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormi ja meediavabaduse kaardistamise platvormi aruanded.

Komisjon on muu hulgas esitanud soovitusi riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase jaotamise, avalik-õigusliku meedia sõltumatu juhtimise ning ajakirjanike turvalisuse parandamise kohta. Praegu valmistatakse ette Euroopa meediavabaduse õigusakti, mis aitaks kaasa mitmete õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes osutatud probleemide lahendamisele.

4. Institutsioonilised kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid

Liikmesriigid on jätkanud oma õigusloomeprotsesside kvaliteedi parandamist. Seda suundumust täheldati õigusriigi olukorda käsitlevates 2020. ja 2021. aasta aruannetes. Konstitutsioonikohtutel on jätkuvalt keskne roll kontrolli- ja tasakaalustussüsteemis, sealhulgas erakorraliste meetmete järelevalves, ning muudes valdkondades, nagu valimised. Inimõigustega tegelevate institutsioonide, ombudsmanide ja muude sõltumatute asutuste positsioon on mõnes liikmesriigis veelgi tugevnenud. Enamikus liikmesriikides on kodanikuühiskonda soodustav ja toetav keskkond.

Mõnes liikmesriigis puudub siiski ametlik sidusrühmadega konsulteerimise raamistik, mis on murettekitav, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid seisavad jätkuvalt silmitsi selliste probleemidega nagu rahastamine, negatiivsed narratiivid ja tegevuse piiramine. Aruandes käsitletakse esimest korda ka seda, kuidas on liikmesriigid rakendanud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid. Ühtlasi analüüsitakse selles, kuidas on liikmesriikide kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid reageerinud nuhkvara kasutamisele. Kuigi selliste vahendite kasutamine on seotud riikliku julgeolekuga, tuleks nende suhtes kohaldada riiklikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi.

Mõne nimetatud probleemi lahendamiseks on komisjon esitanud soovitusi, näiteks sidusrühmade õigusloomeprotsessi kaasamise, akrediteeritud riikliku inimõigustega tegeleva institutsiooni loomise ja toimimise ning kodanikuühiskonnale avatud tegevuskeskkonna loomise kohta.

Lisateave

Pressiteade koos taustainfo ja tsitaatidega

2022. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

2022. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Soovitused

2022. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Riike käsitlevad peatükid

2022. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Riike käsitlevate peatükkide kokkuvõtted ja soovitused 

Eurobaromeetri uuring „Kodanike arusaamad korruptsioonist ja nende kogemused seoses korruptsiooniga“

Eurobaromeetri uuring „Ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis“