Komisjon esitab uued nõuded poliitilisele reklaamile, valimisõigustele ja erakondade rahastamisele

Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku, mis puudutab valimisreklaami läbipaistvust ja suunatust. Ettepaneku eesmärk on kaitsta valimiste usaldusväärsust ja avatud demokraatlikku arutelu. Kavandatud eeskirjad näevad ette, et poliitiline reklaam peab olema selgelt märgistatud ja sisaldama teavet selle kohta, kes ja kui palju on selle eest maksnud. Poliitreklaami suunamise ja võimendamise meetodeid tuleks üldsusele väga üksikasjalikult selgitada ning juhul, kui need kasutavad tundlikke isikuandmeid ilma inimese selgesõnalise nõusolekuta, keelustada. Samuti teeb komisjon ettepaneku ajakohastada kehtivaid ELi õigusnorme, mis puudutavad mujal kui oma kodakondsusjärgses liikmesriigis elavaid ELi kodanikke ja nende õigust hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel, aga ka Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste kohta käivaid reegleid.

Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Vera Jourová ütles: „Valimised ei tohi olla võistlus, kus kasutatakse arusaamatuid ja läbipaistmatuid võtteid. Inimesed peavad teadma, miks nad reklaami näevad, kes ja kui palju selle eest tasus ning milliseid täppissuunamise kriteeriume kasutati. Uued tehnoloogiad peaksid olema emantsipatsiooni, mitte manipuleerimise vahendid. Tänane ettepanek muudab valimiskampaaniad senisest palju läbipaistvaks ja vähendab läbipaistmatute reklaamivõtete kasutamist.“

Selged reeglid poliitilise reklaami läbipaistvuse ja suunatuse kohta

Digitaliseerituse suurenedes peavad inimesed suutma kerge vaevaga ära tunda makstud poliitilist sisu veebis, aga ka mujal, ning neil peab olema võimalus osaleda avatud aruteludes, kus ei esine väärinfot, mõjutamist ega manipuleerimist. Inimestel peaks olema võimalik selgelt näha, kes ja miks on valimisreklaami eest maksnud. Kavandatud määruses poliitiliste reklaamide läbipaistvuse ja suunamise kohta on esitatud järgmised põhimeetmed.

• Kohaldamisala: poliitiline ehk valimisreklaam tähendab poliitikas osaleja poolt, tema eest või tema nimel tehtavaid reklaame ning temaatilisi reklaame, mis võivad mõjutada valimiste või referendumi tulemusi, seadusandlikku või regulatiivset protsessi või hääletamiskäitumist.
• Läbipaistvusmärgised: tasuline valimisreklaam peab olema selgelt märgistatud ja sisaldama teatavat olulist teavet. Nähtavalt peab olema kuvatud rahastaja nimi ja kergesti leitav teave, milles on ära toodud 1) poliitilisele reklaamile kulutatud rahasumma, 2) kasutatud rahaliste vahendite allikad ning 3) seos reklaami ja valimiste või referendumi vahel.
• Reklaami suunamise ja võimendamise ranged tingimused: keelatakse poliitilise reklaami suunamine ja võimendamine, kui selleks kasutatakse või tuletatakse tundlikke isikuandmeid (nt etniline päritolu, usulised veendumused või seksuaalne sättumus). Sellised meetodid on lubatud üksnes juhul, kui inimene annab selleks selgesõnalise nõusoleku. Suunatud reklaami võivad teha poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutused, ühendused või mittetulundusühingud oma õiguspärase tegevuse käigus, kui see on suunatud oma liikmetele. Esimest korda tehakse kohustuslikuks lisada reklaamidesse selge teave selle kohta, mille alusel konkreetsele isikule reklaami näidatakse, ning avaldada, millistele isikute rühmadele seda näidatakse, milliste kriteeriumide alusel ja milliste võimendamisvahendite või meetoditega. Organisatsioonid, kes kasutavad poliitiliste reklaamide suunamist ja võimendamist, peavad vastu võtma, kohaldama ja avalikustama sise-eeskirjad selliste võtete kasutamise kohta. Kui kõiki läbipaistvusnõudeid ei ole täidetud, ei saa poliitreklaami avaldada.
• Trahvid rikkumiste eest: liikmesriigid peavad kehtestama valimisreklaami läbipaistvuse rikkumise eest tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad trahvid. Kavandatud määruse kohaselt jälgivad riiklikud andmekaitseasutused isikuandmete kasutamist poliitilise reklaami suunamisel ja neil on õigus määrata trahve kooskõlas ELi andmekaitsenormidega.

Valimisõigusi ning ELi erakondi ja sihtasutusi käsitlevate ELi normide ajakohastamine

Lisaks on komisjon teinud ettepaneku vaadata läbi ELi õigusnormid, mis käsitlevad Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste rahastamist. Praeguses raamistikus oli mitmeid lünki, mis takistasid erakondade ja sihtasutuste toimimist ning ei lasknud neil täita oma eesmärki esindada ELi kodanike huve. Määruse muutmise eesmärk on lihtsustada Euroopa erakondade suhteid liikmesriikide erakondadega ja piiriüleselt, suurendada läbipaistvust, eeskätt seoses poliitilise reklaami ja annetustega, vähendada ülemäärast halduskoormust ning parandada Euroopa erakondade ja sihtasutuste rahalist elujõulisust.

Samuti tegi komisjon ettepaneku ajakohastada kohalike ja Euroopa Parlamendi valimiste eeskirju ELi kodanikele, kes ei ela oma kodakondsusjärgses liikmesriigis. Kuigi selliseid kodanikke on ligikaudu 13,5 miljonit, kasutavad vähesed neist oma hääleõigust Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades, pakub komisjon välja valimisõigusi reguleerivate direktiivide muudatusettepanekud, mille hulka kuuluvad kohustus selliseid ELi kodanikke aktiivselt nende valimisõigustest teavitada, võtta kasutusele standardvorm valija või kandidaadi registreerimiseks ning kasutada selliste riigi territooriumil elavate kodanike seas levinud keelt. Samas tagatakse, et selliseid ELi kodanikke ei kustutataks valijate registrist nende päritoluriigis.

Järgmised sammud

Ettepanekuid arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu. Selleks, et 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised saaksid toimuda demokraatia nõuete seisukohast laitmatult, peaksid uued reeglid jõustuma ja liikmesriigid peaksid need täielikult rakendama 2023. aasta kevadeks, st aasta enne valimisi.

Lisateave

Täispikk pressiteade koos taustaga

Pressikonverentsi salvestus

Küsimused ja vastused demokraatia ja valimiste usaldusväärsuse tugevdamise paketi kohta