Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade24. märts 2022Esindus Eestis

Komisjon esitas meetmed toiduga kindlustatuse parandamiseks

Demography in the EU, ages 6-12 - France

Euroopa Komisjon tutvustas meetmeid, millega parandatakse üleilmset toiduga kindlustatust ning toetatakse ELi põllumajandustootjaid ja tarbijaid. Sealjuures võetakse arvesse toiduainete hinnatõusu ning energia ja väetise kulude kasvu.

Toidu kättesaadavus ei ole ELis kaalul, sest Euroopa on paljude põllumajandustoodete poolest suurel määral isemajandav. ELi põllumajandussektor on aga konkreetsete toodete, näiteks söödavalkude netoimportija. See haavatavus koos suurte sisendikuludega (mis on seotud nt väetise ja fossiilenergiaga) tekitab põllumajandustootjatele tootmisprobleeme ja ähvardab toiduhinnad üles kruvida.

Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis„Venemaa sõda Ukraina vastu on kaasa toonud üksjagu probleeme, muu hulgas ka üleilmse toiduga kindlustatuse vallas. Toidu küsimuses on Euroopal nüüd õige aeg näidata üles solidaarsust. Tuleb aidata Ukrainat, sealseid elanikke ja põllumajandustootjaid ning teisi haavatavaid toitu importivaid riike, keda ohustavad kerkivad hinnad ja võimalik toodete puudus. Me jätkame humanitaarabi andmist, et leevendada ukrainlaste kannatusi, kindlustades neile põhikaupade ja -teenuste, eelkõige toidu kättesaadavuse. Samal ajal peame vältima ekspordipiiranguid, et mitte lasta toiduhindadel tõusta. Kuigi ELis ei ole toiduga kindlustatus ohus, peaksime me siiski pöörama tähelepanu toidu taskukohasusele ning astuma samme, et muuta meie põllumajandus ja toidutarneahelad toimekindlamaks ja kestlikumaks, et tulevastele kriisidele vastu panna.“

Toiduga kindlustatuse parandamine

Toiduga kindlustatus sõjast räsitud Ukrainas ja eriti ümberpiiratud linnades tekitab suurt muret. Venemaa näib olevat teadlikult sihikule võtnud toiduainelaod, et neid hävitada. Komisjon aitab Ukrainal koostada ja ellu viia  toiduga kindlustatuse strateegiat, et Ukraina saaks toita oma elanikke ning saada lõpuks tagasi oma eksporditurud.

Ukrainale mõeldud 330 miljoni euro suurune ELi erakorralise toetuse programm aitab kindlustada põhikaupade ja -teenuste kättesaadavuse ning elanikkonna kaitse. Teine oluline eesmärk on taastada väikesemahuline tsiviiltaristu, tegeleda strateegilise planeerimisega ja tagada energiajulgeolek.

2021.–2027. aasta rahvusvaheliste koostööprogrammide kaudu teeb EL koostööd ligikaudu 70 partnerriigiga, et muuta nende toidusüsteemid kestlikumaks. Tokyos 2021. aasta detsembris toimunud toitumise ja majanduskasvu seostele pühendatud tippkohtumisel lubasid aga EL ja selle liikmesriigid ka edaspidi tegeleda vaegtoitumuse probleemiga. Nad kohustusid eraldama selleks 4,3 miljardit eurot, sealhulgas eraldab EL aastatel 2021–2024 toitumisalase eesmärgiga rahvusvaheliseks koostööks vähemalt 2,5 miljardit eurot.

ELi põllumajandustootjate ja tarbijate toetamine

Et toit oleks taskukohasem, võivad liikmesriigid vähendada käibemaksumäärasid ja kannustada ettevõtjaid piirama jaemüügihindade tõusu. Samuti võivad liikmesriigid kasutada ELi fonde, näiteks Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), mis toetab ELi riike toidu- ja esmase materiaalse abi andmisel kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele.

Põllumajandussektori toetuseks võttis komisjon vastu järgmised meetmed:

  • 500 miljoni euro suurune toetuspakett, millega toetatakse Ukraina sõjast kõige enam mõjutatud tootjaid. Tänu sellele paketile võiksid liikmesriigid anda põllumajandustootjatele rahalist toetust, et aidata kaasa üleilmsele toiduga kindlustatusele või tulla toime suurematest sisendikuludest või kaubanduspiirangutest tulenevate turuhäiretega;
  • alates 16. oktoobrist 2022 suurendatakse põllumajandustootjate otsetoetuste ettemakseid ning maa ja loomadega seotud maaelu arengu meetmed;
  • turu turvavõrgu meetmed, et toetada sealihaturgu selle sektori eriti raske olukorra tõttu;
  • erandkorras ja ajutiselt lubatakse toidu- ja söödakultuure kasvatada kesal, samas kui põllumajandustootjad saavad täies ulatuses edasi kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust;
  • loomasööda impordile kehtivate nõuete suhtes nähakse ette ajutised paindlikkusmeetmed, mis aitavad leevendada söödaturule avalduvat survet.

Komisjon on teinud ettepaneku uue eraldiseisva ajutise kriisiraamistiku kohta, mille alla kuuluvad ka põllumajandustootjad, väetisetootjad ja kalandussektor. See võimaldab anda riigiabi sisendikulude märkimisväärsest suurenemisest mõjutatud põllumajandustootjatele. Samuti teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid esitaksid igakuised andmed toiduks ja söödaks mõeldud esmatarbekaupade eravarude kohta, et anda õigeaegne ja täpne ülevaade nende kättesaadavusest.

Kindlamad ja kestlikumad toidusüsteemid

Toidu kestlikkus on toiduga kindlustatuse lahutamatu osa. Strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia elluviimisel tagab komisjon, et ELi põllumajanduse üldine tootlikkus ei kannata. See tähendab, et saagikuse kestlikuks suurendamiseks kasutatakse rohkem uuendusi, nagu täppispõllumajandus, uued genoomimeetodid, parem toitainete majandamine, lõimitud taimekaitse ja keemiliste pestitsiidide bioloogilised alternatiivid.

 

Lisateave

Pressiteade

Asepresident Dombrovskise sõnavõtt pressikonverentsil

Küsimused ja vastused

Teabeleht

Komisjoni teatis

Teatise lisa

Pressiteade toidusüsteemide ümber kujundamise kohta kaheksa üleilmse koalitsiooni kaudu

Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise mehhanism (EFSCM)

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
24. märts 2022
Autor
Esindus Eestis