Täna alustas Euroopa Komisjon 2023. aasta majanduspoliitika koordineerimise (Euroopa poolaasta) tsüklit. Pakett toetub 2022. aasta sügise majandusprognoosile, mille kohaselt esimesel poolaastal olid ELi majanduse tulemused head, kuid nüüd seisavad ees märksa raskemad ajad. Kuigi COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võetud meetmed on end ära tasunud, toob Venemaa sissetung Ukrainasse ELi jaoks kaasa mitmeid keerukaid probleeme. Rekordilised energiahinnad, tempokas inflatsioon, puudulikud tarned ning võlakoormuse ja laenukulude suurenemine mõjutavad majandustegevust ja kärbivad kodumajapidamiste ostujõudu.
Iga-aastane majanduskasvu analüüs
Tänavuses majanduskasvu analüüsis esitatakse põhjalik tegevuskava, mille eesmärk on veelgi paremini koordineerida ELi poliitilisi meetmeid, et leevendada lühemas perspektiivis energiavarustuse häirete negatiivset mõju. Samas on tähtis jätkuvalt suurendada ühiskonna ja majanduse vastupidavust ning edendada keskpikas perspektiivis kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja säilitada samas paindlikkuse.
Euroopa poolaasta neli prioriteeti on endiselt keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus, et toetada konkurentsivõimelist kestlikkust.
Taaste- ja vastupidavusrahastust, millele on toetuste ja laenude andmiseks eraldatud 723,8 miljardit eurot, tehakse jätkuvalt investeeringuid Euroopa ettevõtetesse, taristusse ja oskustesse ning toetatakse kuni 2026. aastani ulatuslikku reformikava. Tänaseks on komisjon kinnitanud 26 riigi taaste- ja vastupidavuskavad ning nõukogu on need kõik heaks kiitnud. Praeguse seisuga on rahastust makstud välja üle 135 miljardi euro.
Selleks et vähendada kiiresti oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, on EL loonud kava „REPowerEU“, mille abil kaasatakse lisavahendeid, et suurendada ELi energiasüsteemide vastupidavust ning hoida sihipäraste investeeringute ja reformide kaudu ära energiaostuvõimetust.
Arvamused euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta
Komisjon hindas 2023. aasta eelarvekavade kooskõla nõukogu 2022. aasta juulikuu soovitustega. Neis on arvestatud asjaoluga, et 2023. aastal rakendatakse jätkuvalt stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit.
2023. aasta eelarvesoovituste kohaselt tuleks madala ja keskmise võlatasemega liikmesriikidel tagada, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv vastab üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale. Kõrge võlatasemega liikmesriikidel soovitatakse järgida konservatiivset eelarvepoliitikat, eelkõige hoida riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv keskpika perioodi potentsiaalse SKP kasvust madalamal tasemel.
Komisjon kutsub Belgiat, Portugali, Austriat, Leedut, Saksamaad, Eestit, Luksemburgi, Madalmaid, Sloveeniat ja Slovakkiat üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikud meetmed, et viia oma 2023. aasta eelarve nõukogu soovitustega täielikult kooskõlla.
Eesti eelarveolukord on 2023. aastal ekspansiivne, samas kui inflatsioon on kõrge. Eestil soovitatakse piirata riigieelarvest rahastatavate püsikulude kasvu. Energiahindade kompenseerimiseks mõeldud meetmed peaksid olema paremini suunatud haavatavamatele leibkondadele ja ettevõtetele. Praegusel kujul on komisjoni hinnangul nende meetmete puuduseks veel see, et kaob hinnasignaal tarbimise vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Selliste meetmete kulu ulatub sel aastal 0,9%ni ja järgmisel aastal 0,3%ni SKPst.
Euroala käsitlev soovitus
Selles soovituses antakse euroala liikmesriikidele 2023.–2024. aastaks spetsiaalselt nende oludele kohandatud nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist.
Euroala liikmesriikidel tuleks teha järgmist:
- koordineerida jätkuvalt oma eelarvepoliitikat, et tuua inflatsioon kiiresti tagasi Euroopa Keskpanga keskpika perioodi eesmärgi (2%) juurde;
- säilitada riiklike investeeringute kõrge tase, et toetada ühiskonna ja majanduse vastupidavust ning edendada rohe- ja digipööret;
- tagada, et energiakriisi tõttu rahalistesse raskustesse sattunud kodumajapidamistele ja ettevõtetele antav toetus on kulutõhus, ajutine ja suunatud kõige haavatavamatele rühmadele, eriti VKEdele. Selleks soovitatakse kehtestada üldiste hinnameetmete asemel kaheastmeline hinnakujundussüsteem, et säiliksid stiimulid energia säästmiseks. Selle süsteemi kohaselt pakutaks reguleeritud hindu haavatavatele tarbijatele;
- toetada sellist palgadünaamikat, mis kaitseb töötajate ostujõudu, kuid piirab järelmõju inflatsioonile; arendada ja kohandada vastavalt vajadusele sotsiaalabisüsteemi; parandada veelgi aktiivset tööturupoliitikat ja leevendada oskuste nappust;
- tagada sotsiaalpartnerite tulemuslik kaasamine poliitika kujundamisse ja tugevdada sotsiaaldialoogi;
- parandada veelgi ettevõtluskeskkonda ja säilitada makromajanduslik stabiilsus.
Häiremehhanismi aruanne
Häiremehhanismi aruanne on seiremeede võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse ohu avastamiseks. Aruandes nimetatakse liikmesriigid, kelle kohta tuleb koostada põhjalik analüüs, et hinnata, kas tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks on vaja poliitilisi meetmeid.
Selle aasta häiremehhanismi kohaselt on põhjalik analüüs põhjendatud 17 liikmesriigi puhul: Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Saksamaa (kelle kohta koostati põhjalik analüüs juba eelmise aasta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames), aga samuti Eesti, Leedu, Luksemburg, Läti, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari (kelle kohta 2021/2022. aasta tsüklis analüüsi ei koostatud).
Eesti kohta soovitab häiremehhanismi aruanne teha põhjaliku analüüsi, et hinnata konkurentsivõimega seotud haavatavust, mis tuleneb tööjõukulude ja inflatsiooni kiirest kasvust ning kinnisvarahindade tõusuga seotud riskidest.
Ühise tööhõivearuande ettepanek
Ühise tööhõivearuande ettepanekus kinnitatakse, et ELi tööturg on COVID-19 pandeemiast täielikult taastunud ning selle näitajad on head, kusjuures tööhõive määr ületab alates 2021. aasta kolmandast kvartalist pandeemiaeelset taset. Headest tulemustest hoolimata tuleb veelgi toetada noorte, naiste ja haavatavate ühiskonna rühmade, näiteks puuetega või rändetaustaga inimeste osalemist tööturul. Tuleb tugevdada poliitikat, mille eesmärk on aidata töötajatel omandada nõutavad oskused, et maandada tööturu muutuste, eelkõige rohe- ja digipöörde tingimustes suurt tööjõu ja oskuste puuduse ohtu ning toetada üleminekut uuele töökohale. Õiglase ülemineku toetamine tööturul on oluline selleks, et saavutada tööhõive ja oskuste alal 2030. aastaks seatud ELi põhieesmärgid, mis on integreeritud ka ühisesse tööhõivearuandesse.
Kollektiivläbirääkimised ning õiglase ja piisava miinimumpalga tagamine on tõhus vahend palkade ostujõu säilitamiseks, toetades samas tööhõivet. Seda tuleks täiendada meetmetega, mille eesmärk on parandada miinimumsissetuleku kaitse katvust ja piisavust.
Järgmised sammud
Komisjon kutsub nüüd eurorühma ja nõukogu üles paketi üle arutlema ja täna avaldatud suunised heaks kiitma.
Taust
Euroopa poolaasta on liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise raamistik. Alates selle loomisest 2011. aastal on Euroopa poolaastast kujunenud iga-aastane ühine tsükkel ELi riikide eelarve-, majandus- ja tööhõivepoliitikas esinevate probleemide arutamiseks. Poolaasta täidab seda rolli endiselt ka majanduse taastumise etapis ja rohe- ja digipöörde edendamisel.
Lisateave
Pressiteade koos täiendava taustamaterjaliga
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 22. november 2022
- Autor
- Esindus Eestis