Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku õigusnormide kohta, millega määratletakse taastuvallikatest toodetud vesiniku mõiste ELis, mis on oluline suurendamaks vesiniku tootmise mahtu Euroopas. Selleks võeti vastu kaks taastuvenergia direktiivi alusel nõutavat delegeeritud õigusakti.
Energeetikavolinik Kadri Simson ütles: „Taastuvallikatest toodetud vesinikul on tähtis koht strateegias, millega soovime üle minna kulutõhusale ja puhtale energiale ning loobuda Venemaa fossiilkütustest teatavates tööstusprotsessides. Selged õigusnormid ja usaldusväärne sertifitseerimissüsteem on selle tärkava turu arengu ja toimimise võti Euroopas. Delegeeritud õigusaktidega tagatakse investoritele hädavajalik õiguskindlus ja tugevdatakse veelgi ELi tööstuse juhtpositsiooni selles keskkonnasäästlikus sektoris.“
Rohkem taastuvaid energiaallikaid, vähem heidet
Esimeses delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib vesinikku, vesinikupõhiseid kütuseid või muid energiakandjaid pidada muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks. Õigusaktis selgitatakse nn täiendavuse põhimõtet, mis on sätestatud ELi taastuvenergia direktiivis. Vesiniku tootmiseks kasutatavad elektrolüüsiseadmed tuleb ühendada uue taastuvelektri tootmisega. Selle põhimõttega tagatakse, et taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmisega suurendatakse võrgus kasutatava taastuvenergia mahtu. Sel viisil saab vesiniku tootmisega toetada CO2-heite vähendamist ja täiendada elektrifitseerimistegevust, aga samal ajal vältida ka survet elektritootmisele.
Kui algne elektrinõudlus vesiniku tootmise jaoks on väike, siis 2030. aastaks kasvab see suuremahuliste elektrolüüsiseadmete massilise kasutuselevõtuga. Komisjoni hinnangul on vaja ligikaudu 500 TWh taastuvelektrit, et saavutada kava „REPowerEU“ 2030. aasta eesmärk toota 10 miljonit tonni muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid. 2030. aastaks seatud 10 miljoni tonni eesmärk vastab 14%-le kogu ELi elektritarbimisest. See eesmärk kajastub komisjoni ettepanekus suurendada 2030. aasta taastuvenergia osakaalu 45 %-ni.
Delegeeritud õigusaktis on sätestatud erinevad viisid, kuidas tootjad saavad tõendada, et vesiniku tootmiseks kasutatav taastuvelekter vastab täiendavust puudutavatele õigusnormidele. Selle õigusaktiga kehtestatakse kriteeriumid selle tagamiseks, et taastuvallikatest toodetakse vesinikku ainult siis, kui on olemas piisav kohalik taastuvenergia (nn ajaline ja geograafiline seos).
Selleks et võtta arvesse kehtivaid investeerimiskohustusi ja võimaldada sektoril kohaneda uue raamistikuga, võetakse eeskirjad kasutusele järk-järgult ja muudetakse need aja jooksul rangemaks. Eelkõige nähakse õigusnormidega ette, et enne 1. jaanuari 2028 toimima hakkavate vesinikuprojektide puhul tuleb täiendavuse nõuete suhtes rakendada üleminekuetappi. See üleminekuperiood vastab ajavahemikule, mil elektrolüüsiseadmete kasutuselevõttu suurendatakse ja need turule tuuakse. Lisaks saavad vesinikutootjad iga kuu kuni 1. jaanuarini 2030 sobitada vesinikutootmise lepingujärgse taastuvelektri tootmisega. Alates 1. juulist 2027 on liikmesriikidel aga võimalus kehtestada ajalise korrelatsiooni kohta rangemad õigusnormid.
Teises delegeeritud õigusaktis on sätestatud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamise metoodika. Metoodika puhul võetakse arvesse kasvuhoonegaaside heidet kütuste kogu olelusringi jooksul, sealhulgas heidet, mis tekib töötlemiseelses etapis, võrgust elektri võtmisega, töötlemisest ning selliste kütuste lõpptarbijale transportimisest. Metoodikas selgitatakse ka seda, kuidas arvutada taastuvallikatest toodetud vesiniku või selle derivaatide tõttu tekkivate kasvuhoonegaaside heidet juhul, kui vesinikku ja fossiilkütuseid toodetakse koos ühes rajatises.
Mõlemad õigusaktid edastatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kellel on ettepanekute vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks aega kaks kuud. Taotluse korral võib kontrolliperioodi pikendada kahe kuu võrra. Parlamendil ega nõukogul ei ole võimalust ettepanekuid muuta.
Taust
2020. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu vesinikustrateegia, milles on esitatud visioon Euroopa vesinikuökosüsteemi loomiseks alates teadusuuringutest ja innovatsioonist kuni tootmise ja taristu ning rahvusvaheliste standardite ja turgude arendamiseni. Vesinikul peaks olema oluline osa tööstuse ja raskeveokite transpordi CO2 heite vähendamisel Euroopas ja kogu maailmas. Paketi „Eesmärk 55“ osana on komisjon kehtestanud mitu stiimulit vesiniku kasutuselevõtuks, sealhulgas kohustuslikud eesmärgid tööstus- ja transpordisektorile.
Lisateave
Delegeeritud õigusakt kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 13. veebruar 2023
- Autor
- Esindus Eestis