Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti 2,6 miljardi euro suuruse kava, millega toetatakse taastuvat meretuuleenergiat, et edendada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Kava kiideti heaks riigiabi ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku alusel, mille komisjon võttis vastu 9. märtsil 2023 ning mida muudeti 20. novembril 2023 ja 2. mail 2024.
Eesti meede
Meetmega toetatakse meretuuleparkide ehitamist ja käitamist elektri tootmiseks Eesti mereala ruumilises planeeringus kindlaks määratud piirkondades.
Abi antakse läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse alusel. Abi antakse muutuva maksena kahesuunaliste hinnavahelepingute alusel, mis sõlmitakse 20 aastaks. Abisumma arvutamiseks võrreldakse valitud abisaaja pakkumuses kindlaks määratud täitmishinda elektri turuhinnaga. Kui täitmishind ületab võrdlusturuhinda, maksab Eesti riik abisaajale vahe (hinnapreemia) lisaks turuhinnale, kusjuures antava abi ülemmäär on 65 eurot/MWh. Seevastu juhul, kui võrdlusturuhind ületab täitmishinda, peab abisaaja maksma hinnavahe Eesti riigile. Toetuse aastane maht on piiratud (maksimaalselt 2 TWh aastas).
Komisjon leidis, et Eesti kava on kooskõlas ajutises kriisi- ja üleminekuraamistikus sätestatud tingimustega, sest i) abi antakse avatud, selge, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkurentsipõhise pakkumismenetluse kaudu ning ii) abi antakse enne 31. detsembrit 2025.
Taust
9. märtsil 2023 võttis komisjon vastu ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku, et edendada kooskõlas rohelise kokkuleppe tööstuskavaga toetusmeetmeid sektorites, mis on keskse tähtsusega kliimaneutraalsele majandusele üleminekul.
Ajutise kriisi- ja üleminekuraamistikuga on ette nähtud järgmist liiki abi, mida liikmesriigid võivad roheülemineku kiirendamiseks anda kuni 31. detsembrini 2025.
Taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendavad meetmed (punkt 2.5). Liikmesriigid võivad kehtestada kavad, et toetada investeeringuid kõigisse taastuvatesse energiaallikatesse, kasutades lihtsustatud hankemenetlusi.
Meetmed, mis hõlbustavad tööstusprotsesside dekarboniseerimist (punkt 2.6). Liikmesriigid võivad toetada investeeringuid tööstuse dekarboniseerimisse, et vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, eelkõige elektrifitseerimise, energiatõhususe ning teatud tingimustele vastava saastevaba ja elektripõhise vesiniku kasutamisele ülemineku kaudu, mis tähendab avaramaid võimalusi toetada tööstuse dekarboniseerimist tänu vesinikupõhiste kütuste kasutuselevõtule.
Meetmed, millega veelgi kiirendada investeeringuid kliimaneutraalsele majandusele ülemineku seisukohast olulistesse sektoritesse (punkt 2.8). Liikmesriigid võivad anda investeerimistoetust strateegiliste seadmete (patareide, päikesepaneelide, tuuleturbiinide, soojuspumpade, elektrolüüsiseadmete ning süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise seadmete) tootmiseks, põhikomponentide tootmiseks ning nendega seotud kriitilise tähtsusega toorainete tootmiseks ja ringlussevõtuks. Toetuse ülemmäär on teatav protsent investeerimiskuludest kuni konkreetse summani, sõltuvalt investeeringu asukohast ja toetusesaaja suurusest. Suuremat toetust saab piirkondades asuvatele ettevõtjatele, et tagada ühtekuuluvuseesmärkide nõuetekohane arvessevõtmine. Erandjuhtudel, kui täidetud on terve rida tingimusi, võivad liikmesriigid anda üksikutele ettevõtetele ka suuremat toetust, kui on olemas reaalne oht, et investeeringud suunatakse Euroopast välja. anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning ebasoodsas olukorras olevates piirkondades asuvatele ettevõtjatele, et tagada ühtekuuluvuseesmärkide nõuetekohane arvessevõtmine. Erandjuhtudel, kui täidetud on terve rida tingimusi, võivad liikmesriigid anda üksikutele ettevõtetele ka suuremat toetust, kui on olemas reaalne oht, et investeeringud suunatakse Euroopast välja.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 9. detsember 2024
- Autor
- Esindus Eestis