Komisjon soovitab lõpetada riigieelarvest rahastatavad energiatoetused ning võtta eelarvepoliitikas konservatiivne suund

Komisjon esitas täna liikmesriikidele 2023. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketi suunised. Suuniste keskmes on tugev ja tulevikukindel majandus, mis tagaks keerulises geopoliitilises keskkonnas kõigi jaoks konkurentsivõime ja pikaajalise heaolu.

2023. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab ELi majandus 2023. aastal 1,0% ja 2024. aastal 1,7%. Inflatsioon on prognoosi kohaselt 2023. aastal 6,7% ja 2024. aastal 3,1%. Tööhõive kasvuks prognoositakse sel aastal 0,5%, 2024. aastal peaks see vähenema 0,4%-ni. Prognooside kohaselt jääb töötuse määr veidi üle 6%. Samas tõdes komisjon, et Euroopa majandus on keeruliste üleilmsete olude kiuste jätkuvalt vastupanuvõimeline. Madalamad energiahinnad, tarnepiirangud ja tugev tööturg toetasid 2023. aasta esimeses kvartalis mõõdukat majanduskasvu.

Kõik Euroopa taasterahastu „NextGenerationEU“ raames koostatud riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad on juba rakendamisel. Komisjon on 24 maksetaotlust praeguseks läbi vaadanud ning eraldanud reformideks ja investeeringuteks rahastust üle 152 miljardi euro. Liikmesriigid peaksid oma kavade rakendamist samas vaimus jätkama ning viima kiiresti ellu ühtekuuluvuspoliitika programmid.

Komisjon esitas riigipõhiseid soovitusi neljas valdkonnas: eelarvepoliitika, taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine, energiapoliitika ning vajaduse korral struktuursete probleemide lahendamine.

Eelarvepoliitika

Kuna üldise vabastusklausli kohaldamine lõpetatakse, esitab komisjon taas kvantitatiivseid ja diferentseeritud riigipõhiseid eelarvesoovitusi.

• Liikmesriikidel, kes on 2023. aasta kevadprognoosi alusel saavutanud oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi (iga riigi jaoks stabiilsuse ja kasvu pakti raames seatud eelarve-eesmärk), palutakse säilitada 2024. aastal tugev eelarvepositsioon.
• Kõigil teistel liikmesriikidel palutakse tagada konservatiivne eelarvepoliitika, eelkõige piirates riiklikult rahastatavate esmaste netokulude nominaalset suurenemist 2024. aastal.
• Kõik liikmesriigid peaksid säilitama riiklikult rahastatavad investeeringud ning tagama taaste- ja vastupidavusrahastu ja muude ELi vahendite tulemusliku kasutuselevõtu, eelkõige rohe- ja digipöörde eesmärgil.
• Kõik liikmesriigid peaksid 2023. aasta lõpuks lõpetama kehtivad energiatoetusmeetmed. Kui energiahindade uus tõus peaks tekitama taas vajaduse toetusmeetmete järele, peaksid need olema sihitud haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele, olema eelarve seisukohast vastuvõetavad ja säilitama stiimulid energiatarbimise vähendamiseks.
• Pärast 2024. aastat peaksid liikmesriigid jätkama järkjärgulist ja kestlikku konsolideerimist hõlmavat keskpika perioodi eelarvestrateegiat ning kestlikku majanduskasvu soodustavaid investeeringuid ja reforme, mis aitaks saavutada usaldusväärse eelarvepositsiooni keskpikas perspektiivis.

Eestil soovitab komisjon samuti lõpetada riigieelarvest rahastatud energiatoetused, et vähendada eelarvepuudujääki. Eelarvepoliitikas tuleks tagada ettevaatlik suund, eelkõige hoidudes netokulude nominaalsest kasvust üle 4,9% aastal 2024. Samas soovitab komisjon säilitada riiklikke investeeringuid ja võtta eelkõige rohe- ja digiülemineku kiirendamiseks aktiivselt kasutusele  nii taastekava kui ka ühtekuuluvusprogrammide vahendid. Alates aastast 2024 soovitatakse Eestil jätkata eelarvepoliitika konsolideerimise strateegiat ning kombineerida seda säästvaks kasvuks vajalike investeeringute ja reformidega, et saavutada kestlik eelarvepositsioon.

14 liikmeriiki ei vasta eelarvepuudujäägi kriteeriumile ning 11-s esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande kohaselt ei täida Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia eelarvepuudujäägi kriteeriumi.

Komisjon hindas ka makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu 17 liikmesriigis, mis valiti 2023. aasta häiremehhanismi aruandes välja põhjalikuks analüüsiks. Tasakaalustamatust esineb Küprosel, Ungaris, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Madalmaades, Portugalis, Rumeenias ja Rootsis, Kreekas ja Itaalias esineb jätkuvalt ülemäärane tasakaalustamatus ning Tšehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Luksemburgis ja Slovakkias tasakaalustamatust ei esine, vaid nõrgad kohad on praegu üldiselt kontrolli all.

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond

Tööhõivesuunistes seatakse ühised prioriteedid liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitika vallas, et muuta need õiglasemaks ja kaasavamaks. Praegused suunised, mis võeti vastu 2022. aasta novembris, juba kajastavad COVIDi-järgset keskkonda ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kanda praegused tööhõivesuunised üle 2023. aastasse.

Eestil soovitatakse tugevdada sotsiaalkaitset, pöörates muu hulgas tähelepanu vanemaealiste vaesusele, ja laiendada töötuskindlustusmakseid eelkõige mittestandardsete töövormide ja lühiajaliste lepingute puhul. Samuti soovitatakse parandada ligipääsu tervishoiuteenustele ja pikaajalisele hooldusele ning muuta need taskukohasemaks. Selleks tuleb tagada nende valdkondade jätkusuutlik rahastamine.

Eesti peaks kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendama jõupingutusi säästvamatele lahendustele üleminekuks transpordisektoris

Energiasektoris soovitatakse Eestil jätkata fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, sh elektrivõrgu tugevdamise abil. Energiajulgeoleku tagamiseks tuleks tugevdada piiriüleseid elektriühendusi ja jätkata Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimist. Tähtis on suurendada täiendavate toetusmeetmete abil energiatõhusust. Transpordisektoris tuleks jätkata pingutusi säästva transpordi osakaalu suurendamiseks. Selleks tuleks elektrifitseerida raudteid ja luua maksualgatusi, mis soodustaksid sõidukipargi uuendamist vähese heitega või heitevabade sõidukitega. Eestil soovitatakse panustada ka roheüleminekuks vajalike oskuste arendamisse.

Edasine tegevus

Komisjon kutsub eurorühma ja nõukogu üles paketi üle arutlema ja kiitma täna avaldatud suunised heaks.

Lisateave

Pressiteade tsitaatide ja täiendava infoga

Küsimused ja vastused

Euroopa poolaasta kevadpaketi dokumendid