Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade9. detsember 2021Esindus Eestis

Komisjon teeb ettepaneku lisada vaenukõne ja -kuriteod ELi kuritegude loetellu

stop hate

Euroopa Komisjon esitas täna algatuse ELi kuritegude loetelu laiendamise kohta, et lisada sinna vaenukõne ja -kuriteod, nagu president von der Leyen lubas oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus.

Vaenukõne ja -kuritegude levik on Euroopas nii internetis kui ka päriselus järsult kasvanud ning muutunud väga tõsiseks ja murettekitavaks probleemiks. Praegu puudub õiguslik alus vaenukõne ja -kuritegude kriminaliseerimiseks ELi tasandil. ELi toimimise lepingus esitatud ELi kuritegude loetelu tuleb laiendada, et tagada kuritegude ja karistuste määratlemisel ühised miinimumeeskirjad, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Kui liikmesriigid algatuse heaks kiidavad, saab komisjon esitada seadusandliku ettepaneku. 

Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ütles: „Vaenul ei ole Euroopas kohta. See on vastuolus meie põhiväärtuste ja põhimõtetega. Meil on vaja ELi tasandi meetmeid, et tagada vaenu ühetaoline kriminaliseerimine igal pool Euroopas.“

Põhielemendid:

  • Vaenukõne ja -kuritegude piiriülene mõõde. Vaenukõne levib internetis kiiresti ja on igal pool kättesaadav. Vaenukõne ja -kuritegude aluseks olevaid ideoloogiaid saab välja töötada igal pool maailmas ja neid saab kiiresti jagada internetis. Vaenukuritegusid võivad sooritada võrgustikud, millel on liikmeid eri riikides.
  • Vaenukõne ja -kuriteod kui kuriteoliigid. Komisjon on seisukohal, et vaenukõne ja -kuritegusid tuleb käsitada kuriteoliigina, kuna neil on ühine olemuslik osa – viha, mis on suunatud selliste inimeste või inimrühmade vastu, kellel on (või kellel tajutakse olevat) samad kaitstavad tunnused.
  • Vaenukõne ja -kuriteod kui eriti raskete kuritegude valdkond. Vaenukõne ja -kuriteod on eriti rasked kuriteod, kuna need õõnestavad ELi ühiseid väärtusi ja põhiõigusi, mis on sätestatud ELi lepingu artiklites 2 ja 6 ning hartas. Neil on kahjustav mõju üksikisikutele, nende kogukondadele ja ühiskonnale tervikuna.
  • Muutused kuritegevuses. Vaenukõne ja -kuriteod on erinevate majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste tulemusena aina rohkem levinud. COVID-19 pandeemia on olnud üks levikut soodustav tegur.
  • ELi kuritegude loetelu laiendamisele ei ole alternatiivi. Vaenukõne ja -kuriteod on ELi liikmesriikides erineval määral kriminaliseeritud. Ainult ELi kuritegude loetelu laiendamine vaenukõnele ja -kuritegudele ning selliste tegude ohvrite järjepidev kaitse võimaldavad neid nähtusi ELi tasandil kriminaalõiguslikult käsitleda.

Edasised sammud

Nõukogu peab pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist võtma ühehäälselt vastu otsuse, millega määratletakse vaenukõne ja -kuriteod kuriteoliigina, mis vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

Seejärel võib komisjon teha ettepaneku võtta vastu õigusakt, millega kehtestatakse vaenukõne ja -kuritegude määratluste ja karistuste kohta miinimumeeskirjad, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Taust

Täna avaldatud uuring kinnitab vaenukõne ja -kuritegude ulatust ja murettekitavat suundumust. Pandeemia ajal on suurenenud näiteks romade, juutide, moslemite ja Aasia päritolu inimeste või nendeks peetavate isikute vastu suunatud vihailmingud, sealhulgas rassistlikud rünnakud ja peksmised, vägivaldne kiusamine, ähvardused ja rassistlik väärkohtlemine. Allikate kohaselt on 52% noortest naistest ja tütarlastest kogenud internetis vägivalda, sealhulgas ähvardusi ja seksuaalset ahistamist. Puudega inimestel on samal ajal teistega võrreldes suurem oht langeda vägivallakuritegude, sealhulgas vaenukuritegude ja ahistamise ohvriks.

 

Lisateave

Täispikk pressiteade koos lisataustaga

Teatis

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
9. detsember 2021
Autor
Esindus Eestis