Täna tegi komisjon ettepaneku kehtestada rangemad eeskirjad välisõhu, pinna- ja põhjavee saasteainete ning asulareovee puhastamise kohta. Puhas õhk ja vesi on inimeste ja ökosüsteemide tervise jaoks hädavajalikud. Ainuüksi õhusaaste tõttu sureb igal aastal enneaegselt peaaegu 300 000 eurooplast. Uued eeskirjad vähendavad peamise saasteaine PM2.5 tasemest tingitud surmajuhtumeid kümne aasta jooksul rohkem kui 75% võrra. Kõik uute eeskirjadega kaasnevad investeeringud on selgelt tasuvad tänu kasule tervishoius, energiasäästmisel, toiduainete tootmises, tööstuses ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsel. Kehtivate õigusaktide rakendamise kogemuse põhjal teeb komisjon ettepaneku nii saasteainete piirnorme karmistada kui ka tõhustada nende rakendamist, et saaste vähendamiseni ka praktikas sagedamini jõutaks.
Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles: „Meie tervis sõltub meie keskkonnast. Ebatervislikul keskkonnal on tervisele otsesed ja kulukad tagajärjed. Igal aastal sureb enneaegselt sadu tuhandeid eurooplasi ning veelgi rohkem kannatab kopsuhaiguste või saastest põhjustatud vähivormide all. Mida kauem me saaste vähendamisega ootame, seda suuremad on kulud ühiskonnale. Tahame, et aastaks 2050 oleks keskkond kahjulikest saasteainetest vaba. See tähendab, et peame täna otsustavalt tegutsema. Meie ettepanekud vee- ja õhusaaste vähendamiseks on tähtis osa nendest püüdlustest.“
Puhtam välisõhk aastaks 2030, nullsaaste aastaks 2050
Välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamisega kehtestatakse 2030. aastaks ELi õhukvaliteedi vahestandardid, mis on paremini kooskõlas WHO suunistega, ja võetakse kurss saavutada hiljemalt 2050. aastaks saastevaba õhk. Selleks teeme ettepaneku hakata õhukvaliteedi standardeid regulaarselt läbi vaatama ja hindama kooskõlas uusimate teaduslike tõendite ning ühiskonna ja tehnoloogia arenguga. Tehakse ettepanek vähendada peamise saasteaine – tahkete peenosakeste (PM2,5) – aastast piirnormi rohkem kui poole võrra.
Õhusaaste tõttu tervisekahjustusi kannatavatele inimestele antakse õigus saada ELi õhukvaliteedi eeskirjade rikkumise korral hüvitist. Ettepanek annab rohkem selgust õhukvaliteeti puudutava õiguskaitse kättesaadavuse, tõhusate karistuste ja avaliku teabe osas. Uued eeskirjad võimaldavad kohalike omavalitsuste tegevust paremini toetada, kuna tugevdatakse õhukvaliteedi seiret, parandatakse modelleerimist ja täiustatakse õhukvaliteedi kavasid.
Tänane ettepanek aitab 2030. aastaks õhukvaliteeti kogu Euroopas märgatavalt parandada. Selle kasu on 2030. aastal hinnanguliselt 42–121 miljardit eurot aastas, kulu aga vähem kui 6 miljardit eurot aastas.
(WHO suunised: & 5 µg/m³, aastas; ettepanek 2030. aastaks: & 10 µg/m³; kehtiv direktiiv: & 25 µg/m³[i])
Õhusaaste on suurim keskkonnaoht tervisele ning krooniliste haiguste, sealhulgas insuldi, vähktõve ja diabeedi peamine põhjus. Saastega on sunnitud kokku puutuma kõik eurooplased ning eriti mõjutab see tundlikke ja haavatavaid sotsiaalseid rühmi. Õhusaaste ohustab ka keskkonda, kuna põhjustab hapestumist ja eutrofeerumist ning kahjustab metsi, ökosüsteeme ja põllukultuure.
Asulareovett hakatakse paremini ja kulutõhusamalt puhastama
Läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiiv aitab muuta jõed, järved, põhjaveed ja mered puhtamaks ning reovee puhastamise kulutõhusamaks. Reovee kui ressursi parimaks võimalikuks kasutamiseks tehakse ettepanek saavutada 2040. aastaks sektori energianeutraalsus ning parandada reoveesetete kvaliteeti nii, et neid saaks rohkem korduskasutada. See omakorda toetab ringmajandust.
Mitu täiendust tõhustavad tervise- ja keskkonnakaitset. Näiteks kehtestatakse kohustus eraldada reoveest toitained, seatakse uued normid mikrosaasteainetele ja nõuded mikroplasti seireks. Vee puhastamise kohustust laiendatakse väiksematele omavalitsusüksustele (senise 2000 elaniku asemel 1000 elanikuga omavalitsusüksused). Kliimamuutuste tõttu sagenenud paduvihmade ohjamiseks kehtestatakse nõue koostada suuremate linnade jaoks integreeritud veemajanduskavad. Lisaks teeb komisjon ettepaneku jälgida regulaarselt reovett mitme viiruse, sealhulgas CoV-SARS-19 ning antimikroobikumiresistentsuse suhtes.
ELi riigid peavad edaspidi tagama sanitaartingimused kõigile, eelkõige haavatavatele ja tõrjutud elanikkonna rühmadele.
Kuna 92% ELi reovees leiduvatest mürgistest mikrosaasteainetest pärineb ravimitest ja kosmeetikatoodetest, kehtestatakse uus laiendatud tootjavastutuse süsteem, mille kohaselt peavad tootjad maksma nende saasteainete kõrvaldamise kulud. See on kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, ning soodustab teadusuuringuid ja innovatsiooni mürgivabade toodete arendamiseks ja muudab reovee puhastamise kulu jaotamise õiglasemaks.
Reoveesektoris on kasutamata veel hulk võimalusi taastuvenergia tootmiseks, näiteks biogaasist. ELi riigid peavad hakkama jälgima tööstusest pärit saastet selle tekkekohas, et suurendada reoveesetete ja puhastatud reovee korduskasutuse võimalusi ning vältida sellega ressursside kaotsiminekut. Reoveesettest fosfori eraldamist käsitlevad eeskirjad soosivad selle kasutamist põllumajanduses vajalike väetiste valmistamiseks.
Muudatused suurendavad kulusid hinnanguliselt 3,8 % (2040. aastal 3,8 miljardi euroni aastas), samal ajal on kasu rohkem kui 6,6 miljardit eurot aastas ning iga liikmesriigi kulude ja tulude suhe on plussis.
Pinna- ja põhjavee kaitseks lisatakse vee saasteainete loetellu uusi aineid
Uute teaduslike tõendite põhjal teeb komisjon ettepaneku ajakohastada vee saasteainete loetelusid, et saasteainete sisaldust pinna- ja põhjavees rangemalt reguleerida.
Loeteludesse lisatakse 25 ainet, mille kahjulik mõju loodusele ja inimeste tervisele on kindlaks tehtud. Need on:
- per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS), suur rühm kemikaale, mida kasutatakse muu hulgas toiduvalmistamiseks kasutatavates nõudes, rõivastes ja mööblis, tuletõrjevahtudes ja isikliku hügieeni toodetes;
- mitmesugused pestitsiidid ja pestitsiidide lagunemissaadused, näiteks glüfosaat;
- bisfenool A, plastifikaator ja plastpakendi komponent;
- mõned ravimid, mida kasutatakse valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimitena, samuti antibiootikumid.
Uued eeskirjad ei keskendu enam ainult üksikutele ainetele, vaid võtavad arvesse ka segude kumulatiivset või kombineeritud mõju.
Ajakohastatakse (peamiselt karmistatakse) 16 saasteaine norme, sealhulgas raskmetallid ja tööstuskemikaalid, ning jäetakse välja neli saasteainet, mis ei kujuta endast enam ELi-ülest ohtu.
Järgmised sammud
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad ettepanekud nüüd läbi seadusandliku tavamenetluse raames. Kui need vastu võetakse, jõustuvad need järk-järgult vastavalt aastateks 2030, 2040 ja 2050 püstitatud eesmärkidele. See annab ettevõtjatele ja ametiasutustele aega kohaneda ja teha vajalikke investeeringuid.
Lisateave
Pressiteade koos täiendava taustainfoga
Eurobaromeetri eriuuring õhu kvaliteedi kohta
Pinna- ja põhjavee saasteained:
Küsimused ja vastused pinnavee ja põhjavee saasteainete kohta
Teabeleht pinna- ja põhjavee saasteainete kohta
Ettepanekud põhjavee ja pinnavee saasteainete loetelu läbivaatamiseks
Asulareovee puhastamise direktiiv:
küsimused ja vastused asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamise kohta
Teabeleht asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamise kohta
Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamise ettepanek
Välisõhu kvaliteeti käsitlevad ELi õigusaktid:
küsimused ja vastused ELi välisõhu kvaliteeti käsitlevate õigusaktide läbivaatamise kohta
Teabeleht välisõhu kvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise kohta
Ettepanek õhukvaliteedi alaste õigusaktide läbivaatamise kohta
Euroopa roheline kokkulepe – õhukvaliteedi parandamise meetmed:
Teabeleht Euroopa rohelise kokkuleppe kohta – õhukvaliteedi parandamise meetmed
*Lisatud pilt - Kaart põhineb GAINS mudelil. Kaardid näitavad kontsentratsiooni kogutaset ning sisaldavad ka looduslike allikate mõju (tuulega leviv tolm, merevee pihustumine).
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 26. oktoober 2022
- Autor
- Esindus Eestis