Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Artikkel26. aprill 2023Esindus Eestis

Komisjon tegi ettepaneku kehtestada uued majandusjuhtimise reeglid

EU budget

Komisjon esitas täna seadusandlikud ettepanekud, et reformida põhjalikult ELi majanduse juhtimise reegleid esimest korda pärast majandus- ja finantskriisi. Ettepanekute põhieesmärk on parandada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning edendada reformide ja investeeringute kaudu kõigis liikmesriikides kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Käesoleva kümnendi väljakutsetele vastu astumiseks vajame sobivaid eelarvereegleid. Uued eeskirjad aitavad vähendada valitsemissektori kõrget võlataset realistlikul, järkjärgulisel ja jätkusuutlikul viisil. Samuti parandavad need ühtsete ELi normidega riikide isevastutust ja tugevdavad reeglite jõustamist. Riigi rahanduse usaldusväärsus võimaldab meil investeerida veelgi rohkem võitlusesse kliimamuutustega, digipöördesse majanduses, Euroopa kaasava ühiskonnamudeli rahastamisse ja majanduse konkurentsivõimesse. Loodan, et selle olulise reformi suhtes jõutakse kiiresti kokkuleppele.“

Uued reeglid hõlbustavad vajalike reformide ja investeeringute tegemist ning aitavad vähendada suurt valitsemissektori võla suhet realistlikult, järk-järgult ja kestlikult. Reform lihtsustab majanduse juhtimist, suurendab riikide isevastutust, paneb rohkem rõhku keskpikale perioodile ja normide maksmapanekule ühtse ja läbipaistva ELi raamistiku kontekstis.

Keskpika perioodi kavad

Ettepaneku kohaselt koostavad liikmesriigid keskpika perioodi struktuurse eelarvepoliitika kavad, milles esitatakse eelarve-eesmärgid, makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamise meetmed ning prioriteetsed reformid ja investeeringud vähemalt järgmise nelja aasta jooksul. Komisjon hindab kavasid ja nõukogu annab neile heakskiidu ELi ühiste kriteeriumide alusel.

Riskipõhisem järelevalve  

Ettepanekute eesmärk on võtta kasutusele riskipõhisem järelevalve, mille keskmes on valitsemissektori võla jätkusuutlikkus, ent mille abil edendatakse ka kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Igale liikmesriigile, kelle valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab 3% SKPst või kelle valitsemissektori võlg on suurem kui 60% SKPst, määrab komisjon riigipõhise tehnilise eelarvekursi. Määratud kursi eesmärk on tagada, et võlg väheneks veenvalt või püsiks usaldusväärsel tasemel ning et eelarvepuudujääk püsiks või väheneks alla 3% SKPst ja jääks sellele tasemele keskpikas perspektiivis.

Nendele liikmesriikidele, kelle valitsemissektori eelarvepuudujääk on alla 3% SKPst ja valitsemissektori võlg alla 60% SKPst, esitab komisjon tehnilise teabe, millega tagatakse, et valitsemissektori eelarvepuudujääk jääks alla kontrollväärtuse 3% SKPst ka keskpikas perspektiivis.

Selleks et võlatase püsiks jätkusuutlik, kohaldatakse ühtseid kaitsemeetmeid. Eelarvepuudujäägi ja võla kontrollväärtused, mis on vastavalt 3% ja 60% SKPst, jäävad samaks. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peab kavaga hõlmatud perioodi lõpus olema väiksem kui selle alguses ning juhul, kui eelarvepuudujääk on üle 3% SKPst, tuleb eelarvet kohandada vähemalt 0,5% SKPst aastas. Lisaks peavad tagama need liikmesriigid, kelle eelarvekohandusperioodi on pikendatud, et eelarve konsolideerimist ei lükataks edasi kava lõpuaastatesse.

Reformid ja investeeringud ELi prioriteetide edendamiseks

Rohe- ja digipööre, majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamine ning vajadus suurendada Euroopa julgeolekusuutlikkust nõuavad lähiaastatel suuri ja püsivaid avaliku sektori investeeringuid.

Seetõttu on ettepanekute eesmärk julgustada liikmesriike tegema kaalukaid reforme ja investeeringuid ning nende tegemist soodustada. Liikmesriigid võivad oma eelarvet järkjärgulisemalt kohandada, kui nad võtavad kavas kohustuse viia ellu reforme ja investeeringuid, mis vastavad konkreetsetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele.

 

Lisateave

Pressiteade täiendava lisainfoga

Küsimused ja vastused

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
26. aprill 2023
Autor
Esindus Eestis