Komisjoni suunised ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks

Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise, milles esitatakse suunised ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks. Praeguse raamistikuga seotud peamiste probleemide valguses on suuniste eesmärk suurendada võla jätkusuutlikkust ning soodustada investeeringute ja reformide kaudu kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Suuniste abil on kavas tagada lihtsam, läbipaistvam ja tõhusam raamistik, milles liikmesriigid võtavad suurema vastutuse ja milles rakendatakse tugevamaid jõustamismeetmeid. Samal ajal võimaldatakse teha reforme ja investeeringuid ning vähendatakse reaalselt, samm-sammult ja püsivalt riikide suurt võlakoormat. Sel viisil peaks reformitud raamistik aitama kujundada tulevast rohelist, digitaalset ja vastupidavat majandust ning tagama rahanduse jätkusuutlikkuse kõigis liikmesriikides.

Juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis sõnas: „Pärast seda, kui Maastrichti lepingus tunnistati vajadust usaldusväärse riigirahanduse ja kooskõlastatud eelarvepoliitika järele, on palju muutunud. ELi riikide võla ja eelarvepuudujäägi tasemed on praegu palju kõrgemad ning riigiti väga erinevad. Uued katsumused, nagu rohe- ja digipööre ning energiavarustusega seotud probleemid, nõuavad järgnevatel aastatel suuri reforme ja investeeringuid. Nende vajaduste rahuldamiseks esitame lihtsama ja tulemuslikuma majandusjuhtimise kava. Eelarvereeglites keskendutaks võla vähendamisele, kui see on suur, ning seda tehes tuginetaks liikmesriikide endi kavadele, mis peavad vastama selgetele ELi tingimustele. Kui kavas kokku lepitakse, hakkab järelevalve põhinema lihtsal kulutuste tegemise reeglil, ning tõhusamate meetmetega tagatakse nõuete järgimine. Täna esitatud suunised võimaldavad meil teha üheskoos tööd selle nimel, et vähendada võlatasemeid, tugevdada majandust ning panna alus tulevasele jõukusele ja stabiilsusele.”

Ühisel ELi raamistikul põhinevad võla jätkusuutlikkuse tagamise ja kestliku majanduskasvu edendamise kavad

Suunistes tehakse ettepanek minna üle läbipaistvale riskipõhisele ELi järelevalveraamistikule, milles eristatakse riike vastavalt sellele, kui suured on nende valitsemissektori võlaga seotud probleemid. Komisjoni kavandatud raamistiku nurgakiviks on liikmesriikide keskpika perioodi struktuursete eelarvepoliitika meetmete kavad. Need kujutavad endast terviklikke keskpika perioodi kavasid, millesse koondatakse eelarve-, reformi- ja investeerimiseesmärgid ning vajaduse korral ka makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamise eesmärgid. Nõnda luuakse sidus ja ühtlustatud protsess. Liikmesriikidel oleksid vabamad käed oma eelarve kohandamise kava kehtestamisel ja nad võtaksid suurema vastutuse oma eelarvekursi eest.

Eelarve kohandamise kava ja iga-aastase eelarvejärelevalve aluseks võetaks üksainus tegevusnäitaja – esmased netokulud, st valitsuse kontrolli all olevad kulud. See aitaks kogu raamistikku tunduvalt lihtsustada.

Kuidas see toimib

• Komisjon esitaks ELi ühises raamistikus oma võla jätkusuutlikkuse analüüsi metoodikale tuginedes eelarve kohandamise võrdluskava, mis hõlmab nelja-aastast perioodi. Võrdluskavaga tuleks tagada, et suure või keskmise võlaprobleemiga liikmesriikide võlg kindlalt väheneks ning et nende eelarvepuudujääk jääks usutavalt allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust ehk 3% SKPst.
• Seejärel esitaksid liikmesriigid kavad, milles on kindlaks määratud nende keskpika perioodi eelarvestrateegia ning esmatähtsad reformi- ja avaliku sektori investeerimiskohustused. Liikmesriikidel oleks võimalik valida pikem kohandamisperiood ja pikendada oma eelarve kohandamise kava kuni kolme aasta võrra, kui seda kava toetavad mitmesugused reformi- ja investeerimiskohustused, mis aitavad suurendada võla jätkusuutlikkust ning vastavad ELi ühistele prioriteetidele ja eesmärkidele.
• Kolmanda sammuna hindaks komisjon liikmesriikide kavasid. Positiivse hinnangu annaks ta juhul, kui kava aitab vähendada riigivõlga või hoida seda mõistlikul tasemel ning kui riigi eelarvepuudujääk jääb keskpikas perspektiivis usaldusväärselt allapoole kontrollväärtust 3% SKPst. Komisjonilt positiivse hinnangu saanud kavad kinnitaks nõukogu.
• Komisjon jälgiks pidevalt kavade rakendamist. Selleks et järelevalvet hõlbustada ja ka läbipaistvuse huvides esitaksid liikmesriigid igal aastal aruande selle kohta, kuidas nende kava rakendamine edeneb.

Liikmesriikidele antaks suurem vabadus oma eelarvekursi kujundamiseks. Samal ajal kehtestataks aga rangemad ELi jõustamismehhanismid, mis aitaksid saavutada tulemusi. Eelarvepuudujäägil põhinev ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus säiliks, ent võlapõhist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust tugevdataks. See aktiveeritaks juhul, kui liikmesriik, kelle võlg ületab 60% SKPst, kaldub kokkulepitud kulukavast kõrvale.

Jõustamismehhanismide tugevdamine. Rahaliste karistuste kasutamine muudetaks karistussummade vähendamise kaudu tõhusamaks. Ühtlasi rakendataks karmimaid mainesanktsioone. Samal viisil kohaldataks struktuurifondide ning taaste- ja vastupidavusrahastu makromajanduslikke tingimusi: ELi rahastamine võidakse peatada ka juhul, kui liikmesriigid ei ole võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

Lisaks võetaks kasutusele uus vahend, mille eesmärk on tagada pikemaajalise kohandamiskava aluseks olevate reformi- ja investeerimiskohustuste täitmine. Reformi- ja investeerimiskohustuste täitmata jätmise korral võidakse kehtestada rangem kohandamiskava ja euroala liikmesriikide suhtes võidakse rakendada ka finantssanktsioone.

Kahjuliku tasakaalustamatuse tõhusam ennetamine ja korrigeerimine

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk on teha varakult kindlaks võimalikud makromajanduslikud riskid, hoida ära kahjuliku makromajandusliku tasakaalustamatuse teket ja korrigeerida juba tekkinud tasakaalustamatust. Selle menetluse reformimise ettepanekud keskenduvad komisjoni ja liikmesriikide vahelisele süvendatud dialoogile, mis aitaks kujundada parema ühise arusaama menetluse raames kindlaks tehtud probleemidest ja nende lahendamiseks vajalikest poliitikameetmetest. See omakorda kohustaks liikmesriike lisama oma keskpika perioodi struktuursete eelarvepoliitika meetmete kavasse reformid ja investeeringud, mis on vajalikud tasakaalustamatuse ennetamiseks või korrigeerimiseks.

Makromajanduslikus keskkonnas, mida iseloomustavad uued ja muutuvad riskid, tuleks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetavat rolli veelgi tugevdada. Tasakaalustamatust tuleks hinnata ettevaatavalt, et see varakult avastada ja sellega tegeleda. Tasakaalustamatuse korrigeerimise hindamisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata suundumustele ja sellele, kas tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks on rakendatud poliitikameetmeid.

Sihipärasem ja sujuvam programmijärgne järelevalveraamistik

Programmijärgse järelevalve käigus hinnatakse finantsabi programmidest abi saanud liikmesriikide tagasimaksevõimet. Komisjon teeb osana uuest raamistikust ettepaneku kohaldada seda teisiti, seades selgemad eesmärgid, millega järelevalve intensiivsus oleks seotud. Õigusakti teksti sellega ei muudeta. Eelkõige keskendutaks programmijärgses järelevalves tagasimaksevõime hindamisele, pooleliolevate reformide elluviimise seiramisele ning selle kindlakstegemisele, kas tagasimaksevõime või jätkuva turulepääsuga seotud probleemide tõttu on vaja võtta parandusmeetmeid.

Programmijärgse järelevalve intensiivsus muutuks aja jooksul koos muutuva riskihinnanguga.

Järgmised sammud

Kiire kokkulepe ELi eelarve-eeskirjade ja majanduse juhtimise raamistiku muude elementide läbivaatamise kohta on ELi majanduse jaoks praegusel kriitilisel hetkel pakiline prioriteet. Liikmesriigid ja komisjon peaksid saavutama majanduse juhtimise raamistiku reformi suhtes konsensuse enne liikmesriikide 2024. aasta eelarvemenetlusi.

Komisjon võib esitada tänase teatise ja sellele järgnevate arutelude põhjal seadusandlikud ettepanekud. Uued eelarvepoliitika suunised järgnevaks perioodiks annab komisjon 2023. aasta esimeses kvartalis. Need hõlbustavad eelarvepoliitika koordineerimist ning liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamist 2024. aastaks ja pärast seda.

Lisateave

Pressiteade koos täiendava taustainfoga

Asepresident Dombrovskise ja volinik Gentiloni tänane pressikonverents

Asepresident Dombrovskise sõnavõtt pressikonverentsil

Neljapäeval, 10. novembril kl 17.00 toimub taustabriif ajakirjanikele, kus ettepanekut tutvustab ja vastab küsimustele majanduse ja rahanduse peadirektoraadi peadirektor Maarten Verwey. Taustabriif on jälgitav Webexi vahendusel.