Lopsakate metsade ja vapustavate liivarandadega ümbritsetud Läänemere olukord muutub peamiselt reostuse tõttu üha keerukamaks. Tegemist on Euroopa kõige rohkem reostunud merega.
Olukord teeb Euroopa Komisjonile muret ja seepärast korraldab komisjon 29. septembril 2023 Leedus Palangas teise konverentsi nimega „Meie Läänemeri“. See kõrgetasemeline ettevõtmine toob kokku ministrid kaheksast Läänemere-äärsest ELi liikmesriigist: Saksamaalt, Taanist, Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast ja Rootsist.
Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius ja ministrid arutavad selle üle, mis on 2020. aastal toimunud esimesest Läänemere konverentsist saati ära tehtud ja mida on veel vaja teha.
Erilist tähelepanu pööratakse kahest maailmasõjast jäänud lõhkemata laskemoonale. Läänemere põhjas on ikka veel umbes 300 000 tonni lõhkemata laskemoona, mis tekitab reostust ja takistab majandustegevuse arengut merel.
Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius kommenteeris olukorda järgmiselt: „Läänemere seisund ei ole hea. On aeg see meri päästa. Seda nii Läänemere ümber elavate inimeste ja meie kalanduse kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Septembris esitan ma kõigi Läänemere-äärsete ELi riikide kalanduse, põllumajanduse ja keskkonna eest vastutavatele ministritele üleskutse asuda jõulisemalt tegutsema. Eelkõige võtame käsile nähtamatu ohu: merepõhjas lebava plahvatamata laskemoona. Loodan, et võtame koos sihipärasemaid meetmeid ja suudame lahendada selle kuningliku mere keerukad probleemid.“
Peamised aruteluteemad ja meetmed
Korraldatav konverents annab võimaluse arutada praeguste probleemide üle, teha nende lahendamiseks koostööd ja leppida kokku ühistes meetmetes.
Konverentsi peamised teemad on:
- keskkond ja kalandus – 2020. aasta konverentsi „Meie Läänemeri“ ministrite deklaratsioonis välja kuulutatud meetmete rakendamisel tehtud edusammud;
- merega seotud majandustegevus (nn sinine majandus) – võimaluste leidmine, et tagada mereliste tegevuste õitseng (nt avamere taastuvenergia, vesiviljelus, biomajandus jms);
- plahvatamata laskemoon.
Taust
Läänemere piirkonnas elab üle 85 miljoni inimese.
Läänemere ökosüsteem on eriti haavatav, sest tegemist on madala, aeglase veeringluse ja madala veetemperatuuriga veekoguga, mille ühendused ookeaniga on piiratud.
Tegemist on Euroopa kõige rohkem reostunud merega. Läänemerd mõjutavad elurikkuse vähenemine, kliimamuutused, eutrofeerumine, ülepüük ning saasteainete, nt ravimite ja prahi, eeskätt plastjäätmete rohkus. Praegu
- mõjutab 97% Läänemerest eutrofeerumine, mille tagajärjel väheneb merevee hapnikusisaldus;
- vähem hapnikku tähendab vähem kalu ja muud mereelu, mis omakorda muudab ökosüsteemi hapramaks ja keskkonnamuutuste poolt haavatavamaks. Kehvemaks muutub ka sotsiaalmajanduslik olukord. Eriti negatiivne on mõju kalandusele;
- merepõhjas on maailmasõdade ajast umbes 300 000 tonni lõhkemata laskemoona, mis ohustab majandustegevuse arengut ja lekitab Läänemerre saasteaineid.
2020. aasta konverentsil „Meie Läänemeri“ võtsid Euroopa Komisjon ja kõik Läänemere-äärsed liikmesriigid ambitsioonikad kohustused:
- kaitsta Läänemere merekeskkonda
- võidelda eutrofeerumise vastu
- vähendada reostust
- tagada kestlik kalandus ja vesiviljeluse
- toetada kestlikku sinist majandust ja
- jälgida edusamme.
Lisateave
2023. aasta konverentsi „Meie Läänemeri“ veebisait
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 24. juuli 2023
- Autor
- Esindus Eestis