Kutse kliimakogusse andis elule uue suuna

TEKST: Heli Lehtsaar-Karma

Õpetaja Julia Politševa on musternäide sellest, kuidas vahel mängib juhus kätte kaardid, mis avavad ukse uude valdkonda. Juliast sai aasta tagasi toimunud Ida-Virumaa noorte kliimakogu koordinaator ja nüüd on ta aktiivne kliimateemade eestkõneleja.

Kohtla-Järve Maleva põhikoolis õpetajana töötav Julia jäi silma Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri inimestele. Eesti, vene ja inglise keelt valdavale Juliale tehti ettepanek hakata Ida-Virumaa noorte kliimakogu koordinaatoriks. „Mind on keskkonna- ja kliimateemad alati huvitanud, kuid nüüd oli mul esimest korda võimalus ise kaasa lüüa. Olen Ida-Virumaalt pärit ja tahan, et siin läheks elu paremaks. Siin on nii palju potentsiaali, siin elavad väga ägedad inimesed – on kahju, et paljud noored tahavad ära minna, sest nad ei näe Ida-Virumaal enda jaoks piisavalt võimalusi,“ nendib Julia.

Temagi oli üle kaheksa aasta tagasi üks neist, kes suundus pärast Jõhvi keskkooli lõpetamist pealinna elama. „Arvasin, et Ida-Virumaalt head kõrgharidust ei saa, järelikult tuleb minna Tallinnasse. Nii tegid ka mu sõbrad. Elasin, õppisin ja töötasin Tallinnas kaheksa aastat, tegin ägedaid projekte, aga mingil hetkel hakkasin tundma, et ka Ida-Virumaal on palju teha. Oleks vaid inimesi, kes usuks, et asju saab muuta!“

Julia jättiski Tallinna elu 2020. aastal seljataha ja kolis Ahtmesse. Temast sai õpetaja, kuid peagi oli saatusel talle varuks veel üks ülesanne – Julia kutsuti korraldama Ida-Virumaa noorte kliimakogu, kus arutleti, millele peaks riik Ida-Virumaa õiglase ülemineku kavas tähelepanu pöörama.

Ettepanekud Ida-Viru noortelt

Noorte tõstatatud teemade põhi-rõhk oli tööturul ja haridusel, seejuures puudutas koguni kümmekond ettepanekut haridusvõimalusi. Näiteks pakuti välja, et kliimaga seotud erialade tudengitele võiks maksta stipendiumi tingimusel, et pärast peab tulema tööle Ida-Virumaale. Samuti leiti, et peab välja selgitama, milliseid regioonispetsiifilisi erialasid ja õppekavasid on vaja luua Ida-Viru kõrg- ja kutsehariduses ning täienduskoolitustena, et koolitada kohalikke spetsialiste. Julia nendibki, et juba praegu on vaja hakata õpetama uusi erialasid, sest osa Ida-Viru töökohti kaob, kuid inimestel võiks olla selleks ajaks uus eriala juba omandatud.

Uus algatus sai tuule tiibadesse

Noorte kliimakogus välja pakutud ettepanekud anti mullu detsembris üle riigihalduse ministrile Jaak Aabile. Kuid sellega Ida-Viru noorte koostöö rahandusministeeriumiga ei lõppenud. Mitu kliimakogus osalenud noort asutas tänavu märtsis mittetulundusühingu People With Purpose (PWP) Liit ja nüüd osaleb MTÜ juhatusest kaks liiget – neist üks on Julia – rahandusministeeriumi juhtkomisjoni töös, et teha idavirulaste hääl kuuldavaks. Julia nendib, et Ida-Virumaa elanikud on õiglase ülemineku suhtes kriitilised, aga paljuski seetõttu, et nad ei tea sellest eriti midagi. „Kliimale palju ei mõelda, sest igapäevaelu probleemid vajavad lahendamist,“ nendib Julia. „Minu ülesanne on inimestega rääkida, neile olukorda selgitada ja küsimustele vastata. Rohepööre peab olema võimalikult läbipaistev! Seetõttu proovingi koos MTÜ kolleegidega olla side Ida-Virumaa inimeste ning poliitikakujundajate ja ametnike vahel,“ kinnitab Julia.

MTÜ People With Purpose Liit tegevus on jäänud silma ka väljaspool Eestit. „Meid kutsuti septembris Brüsselisse, kus toimus jätkusuutliku energia nädal ja sain osaleda paneeldiskussioonis. Mitmed Euroopa MTÜ-d on meiega ühendust võtnud ja uurinud koostöövõimalusi, sest õiglane üleminek ei ole ainult Ida-Virumaa teema, see on kogu Euroopa teema,“ rõhutab Julia. Lõpetuseks mainib ta, et tegelemine kliimateemadega on toonud tema ellu suure muutuse: „Võib öelda, et ma leidsin lõpuks oma koha!“

Avaldatud 8.12 Maalehe vahel ilmunud õiglase ülemineku teemalises infolehes, teised sama lehe artiklid leitavad siit.  

***********

Mis on Ida-Virumaa noorte kliimakogu?

Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu ehk kliimakogu toimus 20. ja 21. novembril ning 5. detsembril 2021 Narvas ja Sillamäel. Fookus seati noorte kaasamisele, et nende hääl oleks esindatud nii kliimadebatis kui ka kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekul.

Mullu oktoobri lõpus sai kutse kliimakogusse ligi 3500 idavirumaalast vanuses 16–29 eluaastat ja osaleda soovijad pidid end veebis registreerima. Seejärel aitas algoritm valida registreerunute hulgast välja 40 inimest, kes esindasid maakonna noorte profiili kõige täpsemalt, arvestades meeste-naiste osakaalu, elukohta, hõivatust ja emakeelt. Lõpuks osales kliimakogus 33 noort, kes võtsid osa aruteludest ja hindasid maakonna õiglase ülemineku plaane. Hindamisel ja ettepanekute tegemisel oli põhirõhk sellel, kuidas jõuda kliimasõbraliku Ida-Virumaani ning mida selleks on vaja teha.

Aruteludes jäi sõelale 26 ettepanekut, mis anti detsembris 2021 üle õiglast üleminekut koordineerinud riigihalduse ministrile Jaak Aabile. Rahandusministeeriumi eestvedamisel töötanud juhtkomisjon, kes koostas Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, arvestas üheksa ettepanekuga. Rohkem oli selliseid ettepanekuid, mis olid juba leidnud kavas kajastamist.

Kliimakogus osalenud noored on toonud välja, et lisaks teadmiste täiendamisele kliimamuutuste ja õiglase ülemineku kohta oli neile väga oluline, et nad said avaldada arvamust ja nende mõtteid võeti kuulda.

Allikas: kliimamuutused.ee/kliimakogu