Põhisisu juurde
Esindus Eestis
  • Pressiteade
  • 21. veebruar 2023
  • Esindus Eestis
  • 3 min lugemist

Liiklusohutus ELis: liiklussurmade arv langes pandeemiaeelsele tasemele

Fire station

Komisjon avaldas täna esialgsed andmed 2022. aastal liiklusõnnetustes hukkunute kohta. Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustes ligikaudu 20 600 inimest, mis on 3 % rohkem kui 2021. aastal, kui liiklusmaht pärast pandeemiat taastus. See tähendab siiski 2 000 surmajuhtumit vähem (-10 %) kui pandeemiaeelsel, 2019. aastal. ELi ja ÜRO üldeesmärk on vähendada liiklussurmade arvu 2030. aastaks poole võrra. 

Liiklussurmade arv vähenes kõige jõudsamalt Leedus ja Poolas

Kogu ELis suurenes liiklussurmade arv 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes 3 %, seda ka pärast pandeemiat taastunud liiklustiheduse tõttu. Võrreldes 2019. aastaga vähenes surmade arv 2022. aastal 10 %.

Liikmesriikides on aga muutused väga ebaühtlased. Enim vähenes liiklussurmade arv (üle 30 %) Leedus ja Poolas, ka Taanis registreeriti 23 % langus. Seevastu Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Rootsis on viimase kolme aasta jooksul liiklussurmade arv jäänud üsna stabiilseks või suurenenud.

Riikide liiklussurmade määra üldine järjestus ei ole alates pandeemiaeelsest ajast märkimisväärselt muutunud: kõige ohutumad teed olid Rootsis (21 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Taanis (26 miljoni kohta), samas kui Rumeenias (86 miljoni kohta) ja Bulgaarias (78 miljoni kohta) olid näitajad 2022. aastal kõige kõrgemad. Eestis oli sama näitaja 38 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. ELi keskmine näitaja oli 46 liiklussurma miljoni elaniku kohta. 

2021. aasta andmete kohaselt (2022. aasta üksikasjalikud andmed ei ole veel kättesaadavad) kaotas kogu ELis liikluses hukkunutest elu 52 % maapiirkondade teedel, 39 % linnapiirkondades ja 9 % kiirteedel. Kolm neljast hukkunust (78 %) olid mehed. 45 % kõigist liiklusõnnetustes hukkunutest viibisid autos (juhid ja reisijad), 18 % oli jalakäijad, 19 % kaherattaliste mootorsõidukite (mootorrattad ja mopeedid) kasutajad ja 9 % jalgratturid.

Linnapiirkondades on muster siiski sootuks erinev ning vähem kaitstud liiklejad (jalakäijad, jalgratturid ja kaherattaliste mootorsõidukite kasutajad) moodustavad kõigist surmajuhtumitest ligi 70 %. Linnas kaotavad hukkunud elu valdavalt autosid ja veoautosid hõlmavates õnnetustes, mis näitab vajadust parandada vähem kaitstud liiklejate kaitset.

Kuigi paljudes liikmesriikides nähtav jalgrattasõidu osakaalu suurenemine liikuvuses on äärmiselt teretulnud, tekitab ELi teedel hukkunud jalgratturite arvu suundumus tõsist muret.  See on ainus liiklejarühm, kus liiklussurmade arv ei ole viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud, mis tuleneb põhiliselt hästivarustatud taristu jätkuvast puudumisest. Näiteks ilmneb Prantsusmaa esialgsetest andmetest 2022. aastal jalgrattaga lõppenud surmajuhtumite arvu 30 % kasv võrreldes 2019. aastaga.

 

Lisateave

2022. aasta üksikasjalik liiklusohutusstatistika

Liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta – esialgsed andmed 2022. aasta kohta

 

Hukkunute arv miljoni elaniku kohta

2022. aasta muutus protsentides võrreldes aastaga:

 

2019

2020

2021

2022

2021

2019

2017–2019 keskmine

EL 27

51

42

45

46

3 %

-10 %

-11 %

Belgia

56

43

45

52

16 %

-7 %

-3 %

Bulgaaria

90

67

81

78

-5 %

-15 %

-17 %

Tšehhi

58

48

50

50

-1 %

-15 %

-15 %

Taani

34

28

22

26

18 %

-23 %

-15 %

Saksamaa

37

33

31

34

9 %

-8 %

-12 %

Eesti

39

44

41

38

-9 %

-4 %

-10 %

Iirimaa

29

30

27

31

14 %

11 %

9 %

Kreeka

64

54

57

58

1 %

-11 %

-13 %

Hispaania

37

29

32

36

12 %

-2 %

-5 %

Prantsusmaa

50

39

45

49

11 %

0 %

-2 %

Horvaatia

73

58

72

71

-6 %

-7 %

-13 %

Itaalia

53

40

49

53

9 %

-2 %

-5 %

Küpros

59

54

50

42

-16 %

-27 %

-26 %

Läti

69

73

78

60

-24 %

-15 %

-19 %

Leedu

67

63

53

43

-19 %

-35 %

-35 %

Luksemburg

36

42

38

40

8 %

18 %

-6 %

Ungari

62

47

56

56

-1 %

-10 %

-13 %

Malta

32

21

17

50

189 %

63 %

47 %

Madalmaad

34

30

29

35

20 %

4 %

7 %

Austria

47

39

41

41

2 %

-11 %

-11 %

Poola

77

66

59

51

-14 %

-34 %

-33 %

Portugal

67

52

54

63

16 %

-5 %

-2 %

Rumeenia

96

85

92

86

-8 %

-12 %

-14 %

Sloveenia

49

38

54

40

-25 %

-17 %

-14 %

Slovakkia

50

45

45

46

0 %

-8 %

-8 %

Soome

38

40

41

34

-16 %

-10 %

-18 %

Rootsi

22

20

20

21

5 %

0 %

-17 %

Šveits

22

26

23

31

35 %

44 %

25 %

Norra

20

17

15

23

55 %

15 %

16 %

Island

17

22

24

24

0 %

50 %

-33 %

 

2022. aasta andmed põhinevad suurema osa riikide puhul esialgsetel andmetel ja neid võidakse muuta, kui 2023. aasta sügisel avaldatakse lõplikud andmed.

Pressiteade täiendava taustainfoga.

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
21. veebruar 2023
Autor
Esindus Eestis