Komisjon avaldas täna esialgsed andmed 2022. aastal liiklusõnnetustes hukkunute kohta. Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustes ligikaudu 20 600 inimest, mis on 3 % rohkem kui 2021. aastal, kui liiklusmaht pärast pandeemiat taastus. See tähendab siiski 2 000 surmajuhtumit vähem (-10 %) kui pandeemiaeelsel, 2019. aastal. ELi ja ÜRO üldeesmärk on vähendada liiklussurmade arvu 2030. aastaks poole võrra.
Liiklussurmade arv vähenes kõige jõudsamalt Leedus ja Poolas
Kogu ELis suurenes liiklussurmade arv 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes 3 %, seda ka pärast pandeemiat taastunud liiklustiheduse tõttu. Võrreldes 2019. aastaga vähenes surmade arv 2022. aastal 10 %.
Liikmesriikides on aga muutused väga ebaühtlased. Enim vähenes liiklussurmade arv (üle 30 %) Leedus ja Poolas, ka Taanis registreeriti 23 % langus. Seevastu Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Rootsis on viimase kolme aasta jooksul liiklussurmade arv jäänud üsna stabiilseks või suurenenud.
Riikide liiklussurmade määra üldine järjestus ei ole alates pandeemiaeelsest ajast märkimisväärselt muutunud: kõige ohutumad teed olid Rootsis (21 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Taanis (26 miljoni kohta), samas kui Rumeenias (86 miljoni kohta) ja Bulgaarias (78 miljoni kohta) olid näitajad 2022. aastal kõige kõrgemad. Eestis oli sama näitaja 38 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. ELi keskmine näitaja oli 46 liiklussurma miljoni elaniku kohta.
2021. aasta andmete kohaselt (2022. aasta üksikasjalikud andmed ei ole veel kättesaadavad) kaotas kogu ELis liikluses hukkunutest elu 52 % maapiirkondade teedel, 39 % linnapiirkondades ja 9 % kiirteedel. Kolm neljast hukkunust (78 %) olid mehed. 45 % kõigist liiklusõnnetustes hukkunutest viibisid autos (juhid ja reisijad), 18 % oli jalakäijad, 19 % kaherattaliste mootorsõidukite (mootorrattad ja mopeedid) kasutajad ja 9 % jalgratturid.
Linnapiirkondades on muster siiski sootuks erinev ning vähem kaitstud liiklejad (jalakäijad, jalgratturid ja kaherattaliste mootorsõidukite kasutajad) moodustavad kõigist surmajuhtumitest ligi 70 %. Linnas kaotavad hukkunud elu valdavalt autosid ja veoautosid hõlmavates õnnetustes, mis näitab vajadust parandada vähem kaitstud liiklejate kaitset.
Kuigi paljudes liikmesriikides nähtav jalgrattasõidu osakaalu suurenemine liikuvuses on äärmiselt teretulnud, tekitab ELi teedel hukkunud jalgratturite arvu suundumus tõsist muret. See on ainus liiklejarühm, kus liiklussurmade arv ei ole viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud, mis tuleneb põhiliselt hästivarustatud taristu jätkuvast puudumisest. Näiteks ilmneb Prantsusmaa esialgsetest andmetest 2022. aastal jalgrattaga lõppenud surmajuhtumite arvu 30 % kasv võrreldes 2019. aastaga.
Lisateave
2022. aasta üksikasjalik liiklusohutusstatistika
Liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta – esialgsed andmed 2022. aasta kohta
|
|
Hukkunute arv miljoni elaniku kohta |
2022. aasta muutus protsentides võrreldes aastaga: |
|||||
|
|
2019 |
2020 |
2021 |
2022 |
2021 |
2019 |
2017–2019 keskmine |
|
EL 27 |
51 |
42 |
45 |
46 |
3 % |
-10 % |
-11 % |
|
Belgia |
56 |
43 |
45 |
52 |
16 % |
-7 % |
-3 % |
|
Bulgaaria |
90 |
67 |
81 |
78 |
-5 % |
-15 % |
-17 % |
|
Tšehhi |
58 |
48 |
50 |
50 |
-1 % |
-15 % |
-15 % |
|
Taani |
34 |
28 |
22 |
26 |
18 % |
-23 % |
-15 % |
|
Saksamaa |
37 |
33 |
31 |
34 |
9 % |
-8 % |
-12 % |
|
Eesti |
39 |
44 |
41 |
38 |
-9 % |
-4 % |
-10 % |
|
Iirimaa |
29 |
30 |
27 |
31 |
14 % |
11 % |
9 % |
|
Kreeka |
64 |
54 |
57 |
58 |
1 % |
-11 % |
-13 % |
|
Hispaania |
37 |
29 |
32 |
36 |
12 % |
-2 % |
-5 % |
|
Prantsusmaa |
50 |
39 |
45 |
49 |
11 % |
0 % |
-2 % |
|
Horvaatia |
73 |
58 |
72 |
71 |
-6 % |
-7 % |
-13 % |
|
Itaalia |
53 |
40 |
49 |
53 |
9 % |
-2 % |
-5 % |
|
Küpros |
59 |
54 |
50 |
42 |
-16 % |
-27 % |
-26 % |
|
Läti |
69 |
73 |
78 |
60 |
-24 % |
-15 % |
-19 % |
|
Leedu |
67 |
63 |
53 |
43 |
-19 % |
-35 % |
-35 % |
|
Luksemburg |
36 |
42 |
38 |
40 |
8 % |
18 % |
-6 % |
|
Ungari |
62 |
47 |
56 |
56 |
-1 % |
-10 % |
-13 % |
|
Malta |
32 |
21 |
17 |
50 |
189 % |
63 % |
47 % |
|
Madalmaad |
34 |
30 |
29 |
35 |
20 % |
4 % |
7 % |
|
Austria |
47 |
39 |
41 |
41 |
2 % |
-11 % |
-11 % |
|
Poola |
77 |
66 |
59 |
51 |
-14 % |
-34 % |
-33 % |
|
Portugal |
67 |
52 |
54 |
63 |
16 % |
-5 % |
-2 % |
|
Rumeenia |
96 |
85 |
92 |
86 |
-8 % |
-12 % |
-14 % |
|
Sloveenia |
49 |
38 |
54 |
40 |
-25 % |
-17 % |
-14 % |
|
Slovakkia |
50 |
45 |
45 |
46 |
0 % |
-8 % |
-8 % |
|
Soome |
38 |
40 |
41 |
34 |
-16 % |
-10 % |
-18 % |
|
Rootsi |
22 |
20 |
20 |
21 |
5 % |
0 % |
-17 % |
|
Šveits |
22 |
26 |
23 |
31 |
35 % |
44 % |
25 % |
|
Norra |
20 |
17 |
15 |
23 |
55 % |
15 % |
16 % |
|
Island |
17 |
22 |
24 |
24 |
0 % |
50 % |
-33 % |
2022. aasta andmed põhinevad suurema osa riikide puhul esialgsetel andmetel ja neid võidakse muuta, kui 2023. aasta sügisel avaldatakse lõplikud andmed.
Pressiteade täiendava taustainfoga.
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 21. veebruar 2023
- Autor
- Esindus Eestis