Täna võtsid Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastu ühisteatise tõhustatud ELi merendusjulgeoleku strateegia kohta, et tagada merede rahumeelne kasutamine ja kaitsta merendusvaldkonda uute ohtude eest. Samuti võeti vastu ajakohastatud tegevuskava strateegia rakendamiseks.
ELi liikmesriigid moodustavad üheskoos maailma suurima kombineeritud majandusvööndi. ELi majandus sõltub suurel määral ohutust ja turvalisest ookeanitranspordist. Üle 80% maailma kaubandusest liigub mereteid pidi ning umbes kaks kolmandikku maailma naftast ja gaasist kaevandatakse merel või transporditakse meritsi. Kuni 99% ülemaailmsetest andmevoogudest edastatakse merealuste kaablite kaudu. Üleilmne merendusvaldkond peab olema turvaline, et ookeanide ja kestliku sinise majanduse kõiki võimalusi kasutada. EL kavatseb tugevdada mitmesuguseid tema käsutuses olevaid vahendeid, et tugevdada merendusjulgeolekut nii tsiviil- kui ka sõjalise poole pealt.
„EL peab oma vete strateegilist tähtsust väga tõsiselt hindama. Merendus on ELi strateegilise autonoomia võtmeküsimus, kuna Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jõukus sõltub paljuski ohutust ja turvalisest ookeanist. Ajakohastatud merendusjulgeoleku strateegia kaitseb paremini meie kodanikke, edendab sinist majandust ja seisab meie huvide eest merel. Meil tuleb leida lahendusi olukorras, kus kliimamuutused ja halvenenud keskkonnaseisund avaldavad merendusjulgeolekule halba mõju, peame tõhustama mereseirevahendeid, kaitset küber- ja hübriidohtude vastu ning tugevdama elutähtsa meretaristu kaitset,“ ütles merenduse ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius.
Uuendatud Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia (EUMSS)
Uuendatud ELi merendusjulgeoleku strateegia on raamistik, mille alusel võetud meetmetega saab EL kaitsta oma huve merel, oma inimesi, väärtusi ja majandust.
Ühisteatises ja sellega seotud tegevuskavas kirjeldatud meetmete elluviimisel võtab EL arvesse kuut strateegilist eesmärki:
- tõhusam tegevus merel: meetmed hõlmavad mereõppuste korraldamist ELi tasandil, rannavalveoperatsioonide edasiarendamist Euroopa merepiirkondades, uute huvipakkuvate merealade määramist koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni rakendamiseks (vahend liikmesriikide mere- ja õhuvarustuse koordineerimise tõhustamiseks konkreetsetes merepiirkondades) ning julgeolekukontrolli tugevdamist ELi sadamates;
- koostöö partneritega: meetmed hõlmavad ELi ja NATO koostöö süvendamist ning koostöö tõhustamist rahvusvaheliste partneritega, et kindlustada eeskirjade järgimine merel, eelkõige toetada ÜRO mereõiguse konventsiooni põhimõtete järgimist;
- parem teadlikkus olukorrast merel: meetmed hõlmavad ranniku- ja avamerepatrull-laevadega tehtava seire tõhustamist ning ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) töö parandamist. Nii saavad osalevad riiklikud ja ELi ametiasutused teavet turvaliselt vahetada;
- riski- ja ohtude juhtimine: meetmed hõlmavad regulaarsete mereõppuste läbiviimist tsiviil- ja sõjaliste osalejate osavõtul, elutähtsa meretaristu ja laevade (sealhulgas reisilaevade) seiret ja kaitset füüsiliste ja küberohtude eest ning lõhkemata lahingumoona ja miinide kahjutuks tegemist merel;
- suutlikkuse suurendamine: meetmed hõlmavad ühiste nõuete väljatöötamist merendusvaldkonna kaitsetehnoloogia jaoks, töö tõhustamist selliste projektidega nagu Euroopa patrullkorvett (uus sõjalaevade klass) ja allveelaevade vastase suutlikkuse parandamist;
- koolitused hübriid- ja küberturvalisuse spetsialistidele, eelkõige tsiviilvaldkonnas, ning koolitusprogrammid, mis on avatud ELi-välistele partneritele.
Lisateave
Pressiteade täiendava taustainfoga
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 10. märts 2023
- Autor
- Esindus Eestis