Miinimumsissetulek: vaesuse vähendamiseks ja tööhõive edendamiseks on vaja paremini sihitud toetust

Täna kutsus komisjon liikmesriike üles ajakohastama riiklikke miinimumsissetuleku tagamise kavasid, et need aitaksid vähendada Euroopas vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Kavandatavas nõukogu soovituses aktiivse kaasamise tagamiseks piisava miinimumsissetuleku kohta on sätestatud, kuidas liikmesriigid saavad ajakohastada riiklikke miinimumsissetuleku tagamise kavasid, et need oleksid tõhusamad ja aitaksid inimesi vaesusest välja.

Miinimumsissetulek aitab abivajavatel leibkondadel jõuda sellise sissetulekutasemeni, mis võimaldab neil maksta arveid ja elada inimväärset elu. Sellele lisaks on üldjuhul ette nähtud mitterahalised hüvitised, mis annavad juurdepääsu teenustele, ja stiimulid tööturule pääsemiseks.

Ettepanek aitab saavutada ELi 2030. aasta sotsiaalseid eesmärke vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni inimese võrra, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas. Samuti aitab see liikmesriikidel saavutada eesmärki, et vähemalt 78% 20–64aastastest elanikest peaksid olema tööga hõivatud.

Tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ütles: „Täna on ELis enam kui iga viies inimene vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Miinimumsissetuleku tagamise kavad on olemas kõigis liikmesriikides, kuid tehtud analüüsist nähtub, et need ei ole alati piisavad, ei jõua kõigi abivajajateni või ei motiveeri inimesi tööturule naasma. Kasvava elukalliduse ja ebakindluse olukorras peame tagama, et meie turvavõrgud täidavad oma ülesannet. Erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte tööturule naasmisele, ka sissetulekutoetuste abil, et nad ei jääks kinni tõrjutuse nõiaringi.“

Volinik Schmit on homsest kahepäevasel visiidil Eestis, et arutada tööhõive küsimusi Ida-Viru omavalitsusjuhtidega ning tutvuda Ukraina põgenike olukorraga. Kavas on ka kohtumised peaminister Kaja Kallase, tervise- ja tööminister Peep Petersoni ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga.

Tänase ettepanekuga soovitab komisjon liikmesriikidele järgmist.

• Suurendada sissetulekutoetuse piisavust

• Määrata läbipaistva ja usaldusväärse metoodika abil kindlaks sissetulekutoetuse tase.
• Tagades stiimulid töötamiseks, tuleb samas silmas pidada, et sissetulekutoetus kajastaks järk-järgult mitmeid sissetulekutoetuse piisavuse kriteeriume. Liikmesriigid peaksid saavutama sissetulekutoetuse piisava taseme hiljemalt 2030. aasta lõpuks, tagades seejuures riigi rahanduse jätkusuutlikkuse.
• Sissetulekutoetuse tase igal aastal läbi vaadata ja vajaduse korral seda kohandada.
• Täiustada miinimumsissetuleku ulatust ja selle taotlemist
• Toetuse saamise kriteeriumid peaksid olema läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid peaksid näiteks eelkõige naiste ja noorte täiskasvanute soolise võrdõiguslikkuse ja majandusliku sõltumatuse soodustamiseks lihtsustama sissetulekutoetuse saamist inimese, mitte leibkonna kohta, suurendamata seejuures tingimata leibkonnale ette nähtud toetuste üldist taset.
• Taotlemismenetlused peaksid olema kättesaadavad ja lihtsad ning nende kohta peaks olema võimalik saada kasutajasõbralikku teavet.
• Otsus miinimumsissetuleku taotluse kohta tuleks teha 30 päeva jooksul alates selle esitamisest, võimalusega see otsus läbi vaadata.
• Miinimumsissetuleku tagamise kavad peaksid olema kohandatavad sotsiaal-majanduslikele kriisidele, näiteks toetuskõlblikkuse kriteeriume peaks saama paindlikumaks muuta.
• Parandada juurdepääsu kaasavatele tööturgudele
• Tuleks pakkuda piisavaid stiimuleid tööturule (taas)sisenemiseks, keskendudes eelkõige noorte täiskasvanute abistamisele.
• Miinimumsissetuleku tagamise kavad peaksid aitama inimestel töökohta leida ja seda säilitada, näiteks kaasava hariduse ja koolituse ning töölesuunamise (järgse) toe ja mentorlustoetuse kaudu.  
• Lühemat aega (näiteks katseaja või praktika ajal) peaks olema võimalik kombineerida sissetulekutoetust töötasuga.
• Parandada juurdepääsu tugi- ja esmatähtsatele teenustele
• Toetusesaajatel peaks olema hea juurdepääs kvaliteetsetele tugiteenustele, nagu tervishoid, hooldus, koolitus ja haridus. Abivajajatele peaksid olema kättesaadavad sotsiaalse kaasamise teenused, nagu nõustamine ja juhendamine.
•  Lisaks peaks toetusesaajatel olema püsiv juurdepääs esmatähtsatele teenustele, näiteks energiale.
• Pakkuda individuaalset toetust
• Liikmesriigid peaksid hindama vajadusi individuaalselt, et teha kindlaks takistused, millega toetusesaajad sotsiaalse kaasamise ja/või tööhõivega seoses silmitsi seisavad, ning see, milline peaks olema nende lahendamiseks vajalik toetus.
• Selle alusel tuleks toetusesaaja jaoks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui ta hakkab saama miinimumsissetulekut, koostada kaasamiskava, milles määratakse kindlaks ühised eesmärgid, ajakava ja nende saavutamiseks kohandatud toetuspakett.
• Suurendada ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sotsiaalsete turvavõrkude juhtimise ning järelevalve- ja aruandlusmehhanismide tõhusust.

ELil on olemas rahalised vahendid, et toetada liikmesriike miinimumsissetuleku kavade ja sotsiaalse taristu parandamisel reformide ja investeeringute kaudu.

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanekut hakkavad nüüd arutama liikmesriigid, et see nõukogus vastu võtta.

Taust

2021. aastal oli ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus enam kui iga viies inimene ehk kokku 94,5 miljonit inimest. Sotsiaalsetel turvavõrgustikel on nende inimeste toetamisel ja võimaluse korral tööturule (taas)sisenemisel oluline roll. Sellegipoolest on vaja tõhusamaid sotsiaalkaitsesüsteeme, kuna ligikaudu 20% vaesuse ohus olevatest töötutest ei vasta sissetulekutoetuse saamise kriteeriumidele ja hinnanguliselt 30–50% nendest, kes kriteeriumidele vastavad, ei taotle miinimumsissetulekutoetust. 

Lisateave

Ettepanek: nõukogu soovitus aktiivse kaasamise tagamiseks piisava miinimumsissetuleku kohta

Teatis liikmesriikide reformide jaotusliku mõju parema hindamise kohta

Küsimused ja vastused: Piisav miinimumsissetulek

Teabeleht: Piisav miinimumsissetulek