Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Artikkel11. november 2022Esindus Eestis

Puit on üks rohepöörde lahendusi

Jaan Kers

Küsimustele vastab tehnikaülikooli professor Jaan Kers.

TEKST Peeter Raidla, FOTO Vallo Kruuser /Horisont

Kas Eesti peaks oma puitu rohkem väärindama?

Praegu on Eestist saanud Skandinaavia ja Kesk-Euroopa puidukeemiatööstusele omamoodi sahver. Neid biotoodete tehaseid tuleb seal aina juurde. Eestis selliseid nüüdisaegseid biotoodete tehaseid ei ole ja me impordime ümarpalki või saepuru nende edasiseks väärindamiseks. Kui me vähendaks ümarpalgi eksporti ligi kolme miljoni tihumeetri võrra ja suunaks selle ressursi hoopis keemilise väärindamise valdkonda, looks sektor Ernst ja Youngi hinnangul sellega juurde 2487 miljonit eurot lisandväärtust. See on meie kasutamata võimalus.

Kunda lähedal on meil ju AS Estonian Cell?

Estonian Cell on innovatiivne biotoodete tehas, tootes ainult haavast mehaanilist ja pleegitatud puitmassi, mida saab kasutada pakendimaterjalides või siis ühe lisandina ka paberitootmisel. Kestvustoodete valmistamiseks on aga vaja pikka kiudu, mida saadakse okaspuu tselluloosist. Seda lünka plaanib täita VKG Lüganuse valda plaanitav biotootmine, mis loodetakse käivitada 2027. aastal. Eks aeg näitab, kas oleme ühiskonnana valmis nüüdisaegse puidurafi neerimiskompleksi loomiseks.

Viimastel aastatel on moesõnaks muutunud kaskaadkasutus …

Kaskaadkasutus ei hõlma üksnes raiutud puitu ja sellest toodete valmistamist, vaid ka kasutatud pakendite, plasttaara ja ehitusjäätmete uuesti kasutusele võtmist. Näiteks osatakse juba praegu hästi taaskasutusse võtta pappi ja kartongi, mis lahustatakse uuesti väikese kiukontsentratsiooniga massiks, millest seejärel taas pressitakse paber. Kusjuures tegu on täiesti ökoloogilise protsessiga, kus liimi ei lisata.

Praegu otsitakse võimalusi, kuidas sellisest sekundaarsest toormest valmistatud toodete omadusi mikro- ja nanotselluloosiga paremaks ja ka vastupidavamaks muuta. Kusjuures mikro- ja nanotselluloosi osa piirdub kõigest ühe-kahe protsendiga. Kõige suurema osa moodustab ikkagi keemiline tselluloos ja puitmass.

Mikro- ja nanotselluloos on nii-öelda tavalisest tselluloosist väärindatud järgmise taseme toode. Mikrotselluloosist võib toota näiteks bioplasti, sealhulgas erinevaid kilesid, millega praegu lamineeritakse juustu- ja lihapakke. Nanotselluloosile, mis on oma olemuselt geelilaadne valge puderjas mass ja mida toodetakse kõrge temperatuuri juures, alles otsitakse uusi rakendusalasid. Sealjuures kuni kosmosematerjalideni välja, kus materjali osakaal moodustab vaid 0,01‒0,02 protsenti ning ülejäänud on õhk. Näiteks aerogeelid, millel on väga head isolatsiooniomadused, sest õhk on kõige parem isolatsioonimaterjal. Nanotselluloosist saab valmistada elektriliste ja optiliste omadustega kilesid ning isegi mobiiltelefonide vedelkristallekraane.

Keemilisele tselluloosile otsitakse pidevalt uusi kasutusalasid. Nii on soomlaste UPM suutnud koostöös norralastega hakata valmistama biopakendeid, mis vähendavad CO₂ heitmeid keskkonda 38 protsenti võrreldes senise nn tavapakendiga.

Nii et kaskaadkasutuse iga järgnev aste on iga järgnev aste on olemuselt tehnoloogiliselt keerulisem?

Puiduväärindamise trepil on neli astet, millest iga järgnev kasvatab lisandväärtust, kuna tehakse keerukamaid tooteid, mille müügist saab rohkem tulu. Kõige madalam on puidu kasutamine kütteks ja energia tootmiseks. Järgmine aste on palgid, millest omakorda saab teha saematerjali, ka puitmajade ehitamiseks, siis spooni ja vineeri, termo- ja liimpuitu ning saetööstuse jääkidest plaatmaterjali ja puidugraanuleid. Aste kõrgemal on juba puidukiudude ärakasutamine tselluloosi, paberi, pakendite, hügieenitoodete ja biokomposiitide tootmiseks. Ja lõpuks tulevad biomolekulid biokütuste ja -kemikaalide valmistamiseks.

Aga puidu kaskaadkasutusel on ka nii-öelda laskuv trepp, mis näitab puidu kui materjali elutsüklit ning peegeldab rohepööret, mille poole me püüdleme. Alustades metsaraiest, palkidest ja saematerjalist kuni puidukiududel põhinevate toodete ja keemiakaupadeni välja. Kõige lõppu jääb kompostimine või põletamine soojuse ja energia tootmiseks. Seejuures toimub iga etapi vahel sorteerimine jääkide taaskasutuseks.

Avaldatud 3.11 Maalehe vahel ilmunud metsanduse teemalises infolehesteised sama lehe artiklid leitavad siit.

Kaskaadkasutus
Puiduressurssi tuleb kasutada säästlikult, et see seoks rohkem CO2, mitte ei tekitaks lisaheidet. Järjekord kaskaadkasutusel peaks olema järgmine: puittoodete tootmine > puittoodete kasutusea pikendamine > puidu taaskasutamine > puidu ringlussevõtt > bioenergia > põletamine.

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
11. november 2022
Autor
Esindus Eestis