Moedisainer ja õppejõud Reet Aus (47) on väärtustava taaskasutuse teemaga nii kokku põimunud, et isegi ta nimest on saanud eetilise rõivamoe sünonüüm Eestis. Aus disain.
Reet, mis on sinu missioon?
Missioon kõlab suurelt, sõnastaksin lihtsamalt: tõusen igal hommikul ja teen oma tööd, et vähendada tekstiilitööstuse kahjulikku mõju keskkonnale. Proovin ise teha ja teistele näidata, kuidas teha asju nii, et need lahendavad probleeme, mitte ei tekita neid juurde.
Tekstiilitööstust on võimalik korraldada nii, et me ei tekita keskkonnale kahju. Miks me seda ei tee, see on minu jaoks miljoni dollari küsimus. Tegelikult ma muidugi tean vastust: selle taga on ahnus, kapitalism ja kasvule orienteeritud majandusmudel.
Oled taaskasutusega tegelenud kakskümmend aastat – milliseid arenguid näed?
Hästi hea meel on näha, et jätkusuutliku disaini maine kasvab tohutu kiirusega. Olen seda juba aastaid märganud Inglismaal, Saksamaal, Hollandis. Kuna olen ka Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja suhtlen ülikoolide tasandil, näen, kui oluliseks on jätkusuutlikkus saanud ka disainiõppes. Ka EKA õppekavadesse on jõudnud ringdisaini mõiste, upcycling ehk väärtustav taaskasutus (olemasolevast materjalist disaini abil uue toote loomine), recycling ehk ümbertöötlemine (olemasolevast materjalist ümbertöötlemise abil uue materjali loomine) – need on meil olemas juba bakalaureuse tasemel. See on suur saavutus.
Millel sinu paljudest algatustest usud olevat kõige suuremat mõju?
Reaalne lahendus tekstiilijäätmete probleemile masstootmises on upmade-sertifitseerimise süsteem. See aitab tootmisettevõttel suunata tootmisel tekkivad jäätmed kohe tagasi tootmisesse. See tähendab, et tootja teeb ise ülejääkidest ka teisi tooteid. Süsteem sündis isiklikust vajadusest ja vormus minu doktoritöös, mille teema oli upcycling ja selle juurutamine masstootmises. Süsteemi kasutuselevõtt on ökonoomne, ei vaja suuri investeeringud. Juurutasime seda ka Eestis Sangaris, kui nad veel tegutsesid, praegu on selle vastu suur huvi Euroopas. Läheme just üht Poola tehast sertifitseerima.
Ka jätkusuutliku disaini ja materjali laboril, mille nimel olen kuus aastat pingutanud ja mis sel kevadel alustas, on laiem mõju. Õpetamine on oluline – need disainerid hakkavad ju kujundama meie tulevast tootmist.
Kui halb seis tekstiilijäätmega siis ikkagi on?
Väga halb! Tekstiil on kehv jääde, millega ei ole praeguste tehnoloogiate ja lahendustega midagi teha. Ja kuna need jäätmed meile enam ära ei mahu, saadame me need Aafrikasse, kus need lihtsalt kuhjuvad suurtes hunnikutes keset linna või loodust.
Probleemi ei lahenda ka see, kui suudaksime tekstiili liigiti koguda. Küsimus on, mida sellega pärast peale hakata, kuhu see panna? Seega tähelepanu peab olema sellel, et jääke ei tekiks.
Soovita lugejale, kuidas siis osta riideid keskkonnateadlikult!
Kui on vaja rõivaeset, võiks lähtuda sellisest järjekorrast: 1. korduskasutus, 2. Väärtustav taaskasutus, 3. ümbertöötlus, 4. eetilise ettevõtte toodang. Väldi kiirmoe toodangut. Mina ei osta üheltki ettevõttelt, kes ei ole jätkusuutlik. See, millised on rõivabrändi väärtused, on viie minutiga tuvastatav tema kodulehelt.
Kust sina riideid ostad?
90% mu garderoobist on mu enda brändi tooted. Lastele ostan rõivaid teiselt ringilt. Hiljuti ostsin talvejope – 100% ümbertöödeldud materjalist, jätkusuutlik Rootsi bränd Houdini.
Millest tuleb kiirmoe T-särgi ja näiteks sinu brändi T-särgi eluea vahe?
Odaval tootel on madalad standardid nii materjalile kui õmblusele. Erinev on õmbluskvaliteet ja see, kui palju kangal ruutmeetri kohta defekte lubatud on. Kiirmoe kvaliteedistandard ongi üks hooaeg, T-särgi puhul võib see olla paar nädalat või esimese pesuni. Nad ei ole tehtud selleks, et nad kestaks. Oma brändi õmbluskvaliteeti kiidan väga, kangakvaliteeti mõjutab muidugi see, et kasutame ülejääke. Mul endal on kasutuses mitu särki meie esimesest aastast, seega olen neid 8–9 aastat kandnud.
Mis on sinu garderoobis kõige väärikama eaga rõivaese?
Ilmselt mõni pintsak, mis on ostetud 60ndatel. Neid on kandnud mu vanatädi ja ema. Nüüd kannan mina.
Tekst: Krista Kivisalu
Foto Raigo Pajula
Rändnäitus “Kas teksapükstes üldse lastakse taevasse?”
#tekstiilringlusse
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 9. detsember 2021
- Autor
- Esindus Eestis