Sõjaline liikuvus: ELi ettepanekud relvajõudude üle piiride liikumise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks

Kuna Venemaa agressioon Ukraina vastu on halvendanud julgeolekuolukorda ning EL peab tugevdama suutlikkust kaitsta oma kodanikke ja taristut, esitasid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja täna sõjalise liikuvuse tegevuskava 2.0 ja ühisteatise ELi küberkaitsepoliitika kohta.

Kõrge esindaja Josep Borrell ütles: „Üks peamisi õppetunde, mis saadi relvade ja sõjavarustuse tarnimisest Ukrainale Venemaa sissetungi vastu võitlemiseks, on see, et iga sekund loeb. Kiire sõjaline liikuvus on elutähtis, et meil oleks võimalik reageerida kriisidele, mis tekivad meie piiridel ja kaugemal. Uue sõjalise liikuvuse tegevuskavaga kõrvaldame olemasolevad kitsaskohad, et võimaldada meie relvajõudude kiiret ja tõhusat liikumist. Tagame, et meie relvajõududel on olemas strateegiline transpordivõimekus ning et taristu on küber- ja muude hübriidohtude eest paremini kaitstud. Teeme seda koos oma partneritega, sealhulgas NATOga.“

Transpordivolinik Adina Vălean lisas: „Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on kinnitanud vajadust veelgi parandada transporditaristu, näiteks maanteede, sildade ja raudteede läbilaskevõimet, et meie relvajõud ja nende varustus saaksid ELis sujuvalt liikuda. Euroopa ühendamise rahastust on juba 2021.–2027. aastal kavas kaasrahastada transporditaristu projekte 1,69 miljardi euro ulatuses. Uues tegevuskavas hindame, mil määral vastab praegune füüsiline transporditaristu sõjalistele nõuetele.“

Eelkõige aitab sõjalise liikuvuse tegevuskava Euroopa relvajõududel paremini, kiiremini ja piisavas ulatuses reageerida kriisidele, mis võivad puhkeda ELi välispiiridel ja kaugemal. See tugevdab ELi suutlikkust toetada liikmesriike ja partnereid vägede ja nende varustuse transportimisel.

Tegevuskavaga luuakse paremini ühendatud ja kaitstud taristu ning ühtlustatakse regulatiivset lähenemisviisi. See tugevdab koostööd NATOga ning edendab ühenduvust ja dialoogi peamiste partneritega.

Uus sõjalise liikuvuse tegevuskava on jätkuks esimesele, 2018. aastal käivitatud tegevuskavale.

Uue tegevuskava (aastateks 2022–2026) eesmärgid:

• selgitada välja võimalikud puudused taristus, saades nii teavet tulevaste meetmete jaoks, mille eesmärk on seada esikohale täiustused ja täita kütuse tarneahela nõudeid, et relvajõududel oleks võimalik lühikese etteteatamisega suurte üksustena liikuda;

• laiendada digitehnoloogia kasutamist tollilogistika ja sõjalise liikuvuse süsteemidega seotud haldustoimingutes;
• meetmed, et kaitsta transporditaristu küberrünnete ja muude hübriidohtude eest;
• arendada sõjalis-strateegilist transpordivõimekust ning relvajõudude liikuvust õhus ja meritsi;
• suurendada transpordisüsteemide energiatõhusust ja nende vastupidavust kliimamuutustele;
• tugevdada koostööd NATO ja peamiste strateegiliste partneritega, nagu USA, Kanada ja Norra, edendades samal ajal ühenduvust ja dialoogi piirkondlike partnerite ja laienemisprotsessis osalevate riikidega, nagu Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riigid.

Hästi ühendatud, suutliku ja turvalise sõjaväelise liikuvusvõrgustiku tagamiseks toetab Euroopa Komisjon tegevuskava selliste rahastamisvahenditega nagu Euroopa ühendamise rahastu (millest rahastatakse kahesuguse kasutusega transporditaristu projekte) ja Euroopa Kaitsefond (millest toetatakse koostalitlusvõimeliste logistiliste ja digitaalsete süsteemide arendamist).

Lisateave

Pressiteade koos täiendava taustainfoga

Tänase pressikonverentsi salvestus

Sõjalise liikuvuse tegevuskava 2.0

Küberkaitse – EL tõhustab meetmeid küberohtudega tegelemiseks

Ühisteatis ELi küberkaitsepoliitika kohta