Standard Eurobarometer 98 uuring Eestis (küsitlusperiood 12. jaanuar - 6. veebruar 2023) näitas, et Eesti elanike üldine toetus Euroopa Liidu ühistele poliitikavaldkondadele on püsinud stabiilselt kõrgena. Kõige enam toetatakse jätkuvalt Euroopa Liidu majandus- ja rahaliitu koos ühise rahaga euro (91% on selle poolt). Euroopa Liidu ühist välispoliitikat toetab 78% vastanutest. Kõige olulisemateks väljakutseteks nii Eestile kui Euroopa Liidule nimetasid vastajad inflatsiooni ning energiavarustust.
Eesti elanikud nõustuvad, et Ukraina sõjaga kaasnevad Eesti jaoks rasked majanduslikud tagajärjed. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu elanikud üldiselt toetavad ELi meetmeid vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse. Kõige suured on toetus sõjaohvrite abistamisele: humanitaarabi andmist sõjast mõjutatud inimestele (EE 93% ja EL27 91%) ning sõja eest põgenevate inimeste vastu võtmist ELi (EE 88% ja EL27 88%). Enam kui ELis keskmiselt toetavad Eesti elanikud Ukrainale sõjalise varustuse ostmist ja selle tarnimise rahastust (EE 72%; EL27 65%).
Võrreldes eelmiste perioodidega on halvenenud hinnang Eesti riigi, Euroopa ja vastajate enda leibkonna majanduslikule seisundile. Nende inimeste osakaal, kes Eesti majanduse olukorda heaks hindasid vähenes võrreldes 2021. aasta kevadega 31 protsendipunkti võrra (69lt% 38%le). Ka Euroopa majandusliku olukorra hinnang on võrreldes 2021. aasta kevadega langenud 76 protsendilt 39 protsendini (EL27 keskmine 40%). Enda leibkonna majanduslikku olukorda hindavad jätkuvalt heaks 69 protsenti vastajatest, mis on siiski 6 protsendipunkti võrra madalam kui eelmisel perioodil (75%).
Ligikaudu 80% Eesti elanikest nõustuvad, et EL peaks vähendama oma sõltuvust Venemaa energiaallikatest võimalikult kiiresti, ning et ELi liikmesriigid peaksid ühiselt ostma energiat teistelt riikidelt. 77% vastajatest on hiljuti võtnud meetmeid isikliku energiatarbimise vähendamiseks või kavatseb seda lähitulevikus teha.
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 31. märts 2023
- Autor
- Esindus Eestis