Tekstiilitööstus, saastaja nr 2

Euroopa Liidu eesmärk on jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduseni. Tekstiilitööstus, mis kasutab tootmiseks peamiselt taastumatuid ressursse ning on keskkonna saastamise ulatuselt teine tööstusharu maailmas, on seetõttu üheks Euroopa prioriteediks. Alates 2025. aastast on liikmesriikidel kohustus koguda tekstiilijäätmed muudest jäätmetest eraldi.

Rõivatööstus tekitab kasvuhoonegaase 1,2 miljardit tonni aastas, mis on rohkem saastet kui annavad kõik rahvusvahelised lennud ja meretransport kokku.

Mis muutub 1. jaanuarist 2025?

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Made Carmen Hiiesalu

Tekstiili liigiti kogumine tekkekohal, sh kodumajapidamises, on kohustuslik juba praegu. Omavalitsused teevad tekstiili kogumiseks koostööd mitme organisatsiooniga, näiteks Uuskasutuskeskuse, Humana ja Riidepunktiga, ka paljudes jäätmejaamades võetakse tekstiili vastu.

Jäätmeseaduse muudatusega muudeti tekstiili liigiti kogumine kohustuslikuks. Kui seni kehtis mööndus, et jäätmeid kogutakse liigiti, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav, siis 1. jaanuarist 2025 tekstiili liigiti kogumises järeleandmisi enam teha ei saa. Sellega aidatakse vältida jäätmeteket ja suurendada ringlussevõttu, korduskasutust ning jäätmete liigiti kogumise taristu arendamist. Ei ole saladus, et tekstiili ringlusse võtmiseks otsib lahendusi kogu maailm. Seda raskendab materjalide mitmekesisus ühes tootes, samuti on problemaatilised tehismaterjalid.

Soovitan igaühel uurida tootesildilt, mis materjalist toode koosneb, ja eelistada naturaalseid materjale nagu lina, puuvill ja vill. Need peavad kauem vastu ja nende kiudu on hiljem lihtsam ümber töödelda.

Tekstiiliprügi on probleem kogu maailmas

Aastal 2018 tehtud SEI uuringust selgus, et

• maailmas on riike, kus ostetud riietest 40% jääb kappidesse ega jõua kunagi ostja selga; hinnanguliselt 73% riietest maailmas läheb kas prügimäele või põletusse;
• Euroopa Liidus on seis parem: ligi pool liigiti kogutud tekstiilidest suunatakse ringlusse;
• Eestis ostetakse aastas 16 400 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile, mis teeb inimese kohta ca 12,4 kg; lisaks tarbime kasutatud rõivaid ja tekstiile u 2,4 kg inimese kohta. Keskmine neljaliikmeline Eesti pere viskab aastas ära umbes 280 riideeset.

2018. aastal koguti Eestis kokku 4868 tonni tekstiilijäätmeid, sellest 2408 tonni käideldi jäätmetena (ehk põletati ja ladustati) ja ainult 681 tonni müüdi või annetati korduskasutuseks. Ülejäänud 36% läks ekspordiks.

Allikas: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI)

Tekstiil ringlusse! veebileht

Rändnäitus “Kas teksapükstes üldse lastakse taevasse?”

#tekstiilringlusse