Toiduga kindlustatus: väetiste kättesaadavus ja taskukohasus

Euroopa Komisjon esitas täna teatise väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta, milles esitatakse mitmesugused eri meetmed ja suunised selle kohta, kuidas lahendada ELi põllumajandustootjate ja tööstuse, aga ka arenevate riikide ees seisvaid probleeme.

Toiduga kindlustamises on väetistel oluline roll. Nende tootmine ja maksumus sõltuvad suuresti maagaasist. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse mõjutab üleilmne mineraalväetiste- ja energiakriis praegu toiduga kindlustatust ja toiduhindu kogu maailmas.

„Maailma väetiseturgu halvendab oluliselt asjaolu, et Venemaa kasutab gaasi relvana. See mõjutab põllumajandustootjaid ja toiduga kindlustatust kogu maailmas. Komisjon võtab meetmeid, et vähendada survet põllumajandustootjatele nii ELis kui ka mujal maailmas. Oluline on keskenduda väetiste tõhususele ja nende alternatiividele. Niimoodi on võimalik leevendada ka survet maailma väetisevarudele. Ühtlasi tuleks kasutada võimalust laiendada ammoniaagi tootmist taastuvallikatest. Mida tõhusamad me oleme ja mida kiiremini võtame kasutusele alternatiivid mineraalväetistele, seda vähem sõltume me fossiilkütustest ja seda vastupidavam on meie toidusüsteem,” ütles juhtiv asepresident Frans Timmermans.

ELi kestliku väetisetootmise säilitamise ja väetisesõltuvuse vähendamise meetmed

Teatises tuuakse välja mitmesugused parimad tavad ja edasised sammud, kuidas põllumajandustootjad saaksid väetisi kasutada võimalikult optimaalselt ning kuidas vähendada tootjate sõltuvust väetistest nii, et samal ajal säiliks toodangu saagikus.

• Esmatähtis valdkond: maagaasi tarbimise piiramise korral võivad liikmesriigid seada oma riiklikus hädaolukorra lahendamise kavas esikohale väetisetootjate vajaduse saada maagaasi järjepidevalt ja takistusteta.
• Rahaline sihttoetus: riigiabi ajutise kriisiraamistiku muudetud versioon võimaldab liikmesriikidel anda põllumajandus- ja väetisetootjatele eritoetust. Teatavatel tingimustel kasutada ka vahendeid, mis on saadud selliste meetmetega nagu teatavate elektritootjate turutulu ülemmäär ja solidaarsusmakse. Lisaks uurib komisjon koos liikmesriikidega, kuivõrd otstarbekas on 2023. eelarveaastal kasutada 450 miljoni euro suurust põllumajandusreservi suurte sisendkuludega põllumajandustootjate toetuseks.
• Läbipaistvam turg: 2023. aastal loob komisjon väetiseturu vaatlusrühma, et jagada andmeid tootmise, kasutamise, hindade ja kaubavahetuse kohta.
• Kestlikud põllumajandustavad ja sellealane koolitus: komisjon püüab koos liikmesriikidega tagada, et põllumajandustootjad kasutaksid laialdaselt selliseid sekkumismeetmeid nagu toitainete majandamise kava, mulla seisundi parandamine, täppis- ja mahepõllumajandus, liblikõieliste kultuuride kasutamine külvikordades.
• Rohkem orgaanilisi väetisi: mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega vähendab ELi sõltuvust gaasist ja sektori CO₂-jalajälge. Tänu väetisetoodete määrusele on juba võimalik lihtsamini pääseda selliste väetiste turule, mida valmistatakse taaskasutusse võetud jäätmetest ning keskkonnasäästlikest ja ringluspõhistest alternatiividest maagaasile.
• Üleminek keskkonnasäästlikumate väetiste kasutamisele: komisjon näeks hea meelega, et liikmesriigid toetaksid investeerimist saastevabasse vesinikku ja ammoniaagitootmises kasutatavasse biometaani.
• Kaubanduse mitmekesistamine: Valgevenest ja Venemaalt varem tulnud tarnete kompenseerimiseks on komisjon pöördunud alternatiivväetiste tarnijate poole. Komisjon tegi 2022. aasta juulis ka ettepaneku peatada kaubandustariifide kohaldamine lämmastikväetiste tootmiseks kasutatava ammoniaagi ja karbamiidi suhtes.

Meetmed haavatavate riikide toetuseks ja maailma paremaks kindlustamiseks toiduga

Väetiseturu pingeline olukord mõjutab põllumajandustootjaid kogu maailmas, eelkõige haavatavates riikides. Rahvusvahelises mastaabis seisneb Euroopa Komisjoni tegevus järgmises:

• jätkatakse koostööd liikmesriikide ja Euroopa finantsasutustega, et toetada ülemaailmse toiduga kindlustatuse alase reageerimise algatuse nelja suunda (solidaarsus, tootmine, kaubavahetus ja mitmepoolne tegevus);
• tehakse koostööd ELi valitud partnerriikidega, sealhulgas üleilmse väetisealgatuse raames, et vähendada sõltuvust imporditud mineraalväetistest ja nende tarbimist, majandades toitaineid paremini, tõhustades väetisi, rakendades alternatiivseid põllumajandustavasid, kusjuures eritähelepanu alla võetakse laialdasemad kasutusvaldkonnad ja põllumajandustootjatele osutatavad nõustamisteenused;
• üleilmne väetiseturg muudetakse läbipaistvamaks selle läbi, et toetatakse asjakohaseid rahvusvahelisi väetisealgatusi, eelkõige G20s kokku lepitud põllumajandusturu infosüsteemi (AMIS);
• suurendatakse toetust maksebilansivajaduste rahuldamiseks;
• algatatakse arutelusid läbipaistvuse suurendamiseks, siia alla kuulub ka, väetiseekspordi piirangute vältimine WTOs;
• jätkatakse koostööd liikmesriikidega, et tagada üleilmse põllumajanduslike toiduainete kaubanduse, sealhulgas väetisekaubanduse sujuv toimimine;
• suurendatakse ELi humanitaartoiduabi, mida 2022. aastal antakse juba üle 900 miljoni euro väärtuses. Seda on 55% rohkem kui eelmisel aastal ja peaaegu 80% rohkem kui 2020. aastal.

Taust

Venemaa ebaseaduslik sissetung Ukrainasse on COVID-19 pandeemia tagajärjel juba niigi keerulises olukorras väetiseturgu veelgi halvendanud. Lämmastikväetiste tootmine sõltub maagaasist. 2022. aasta tippgaasihinna tõttu tõusis väetiste hind septembris eelmise aastaga võrreldes 149. Seepärast on põllumajandustootjad väetiseostuga viivitanud ja seda vähendanud. Selle tulemusel võib väheneda järgmise aasta saak ja seejärel võivad tõusta ka toiduhinnad. See omakorda võib väga halvasti mõjuda toiduga kindlustatusele, eriti maailma haavatavates piirkondades, mis suuresti sõltuvad nende tooiduainete impordist ja kus toiduga kindlustatus on niigi kehv.

Kõrged ja ebastabiilsed väetisehinnad muudavad ELi põllumajandustootjate elu keeruliseks. Keskmistest kuludest ligikaudu 6% ja põllukultuuride kasvatajate kuludest kuni 12% läheb väetiste ostuks. ELi strateegiaga „Talust taldrikule“ püütakse 2030. aastaks vähendada toitainete kadu 50% ja samal ajal säilitada mullaviljakust. Lisaks selgele majandus- ja keskkonnakasule vähendab ELi tõhusus ka pingeid maailmaturul.

Lisateave

Volinik Janusz Wojciechowski tänane pressikonverents väetiste teemal

Teatis väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta

Küsimused ja vastused teatise kohta

Teabeleht väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta

ELi väetiseturg

Ülemaailmse toiduainetega varustamise ja toiduga kindlustatuse tagamine