Skip to main content
Esindus Eestis logo
Esindus Eestis
Refugees in Serbia and Croatia

ELi tulevad varjupaika otsima paljud rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed. Kaitset saavad need, kes on sunnitud koduriigist põgenema ega saa naasta põhjendatud tagakiusamise kartuses või ohus kannatada suurt kahju. ELil on seaduslik ja moraalne kohustus abivajajaid aidata. ELi liikmesriigid, sealhulgas Eesti, vastutavad varjupaigataotluste kontrollimise eest ja otsustavad, kes abi saab. 

Mitte igaüks, kes tuleb Euroopasse, ei vaja siiski kaitset. Paljud lahkuvad oma kodudest lootuses elujärge parandada. Neid inimesi nimetatakse sageli majandusmigrantideks ning kui neil ei ole põhjendatud õigust kaitsele, peavad riikide valitsused hoolt kandma selle eest, et nad pöörduksid tagasi oma koduriiki või mõnda transiidiriiki.

Samal ajal seisavad paljud Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, silmitsi demograafilise kriisiga. Elanikkond vananeb ning töökäsi jääb vähemaks, mis paneb proovile sotsiaalsüsteemi ja majanduse jätkusuutlikkuse. On hakatud tõdema, et sobivad lahendused peavad paratamatult hõlmama ka sisserännet. Seetõttu on Eesti, nii nagu enamik teisi ELi liikmesriike, hakanud reformima oma seadusliku rände poliitikat, et soodustada vajaliku tööjõu saabumist.

Edusammud rände valdkonnas

Launch of the European Border and Coast Guard

ELi ühist rändepoliitikat hakati ellu viima alates aastast 1999, kui loodi Euroopa varjupaigasüsteem ning kehtestati varjupaiga saamise miinimumnõuded. 2004 loodi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), mis aitab liikmesriikidel kaitsta ELi vaba liikumise ala välispiire. Viimase kaheteistkümne aasta areng on olnud eriti hüppeline: tehtud on olulisi samme koostöö ja koordinatsiooni suunas Euroopa tasandil.

Kokku lepiti ühine varjupaigapoliitika, põhimõtted ebaseaduslikult riigis viibivate inimeste kohtlemiseks ning nende tagasipöördumise korraldamiseks. Paika pandi seadusliku rände korraldamise alustalad. 2008 loodi Euroopa rändevõrgustik, et pakkuda objektiivset teavet rände- ja varjupaigavaldkonnas, 2010 aga Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, et toetada liikmesriike varjupaigaõiguse rakendamisel.

2015. ja 2016. aastal tabas ELi suur rändekriis: Euroopa Liitu saabus üle miljoni inimese, kellest enamik põgenes sõja ja terrori eest Süürias ning muudes riikides. See kriis ja sellele järgnevad aastad tõid esile puudused ELi rändesüsteemis. ELi välispiiril asuvad liikmesriigid nägid vaeva, et tulla toime suure rändevooga. Ilmnesid ka ebakõlad erinevate riikide varjupaigasüsteemide vahel.

Vastusena rändekriisile esitas Euroopa Komisjon 2015. aasta mais Euroopa rände tegevuskava, et astuda viivitamata samme inimtragöödia lõpetamiseks Vahemerel. Muu hulgas võeti kasutusele hädaolukorra kavad 160 000 pagulase ümberpaigutamiseks Kreekast, Itaaliast ja Ungarist. Samuti asuti võitlusse inimsmugeldamisega, lepiti Türgiga kokku tegevuskavas ebaseadusliku rände vähendamiseks ning tugevdati piiri- ja rannikuvalveametit Frontex.

Tänu 2015. aastast ELi rakendatud meetmetele on ebaseaduslike saabumiste arv vähenenud enam kui 90%.

Detsembris 2020 vastu võetud ELi pikaajaline eelarve (2021–2027) suurendas  oluliselt toetust rände ja piirihalduse valdkonnale, mis ulatub 22,7 miljardi euroni. Muu hulgas saab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet Frontex enda käsutusse kuni 10 000 piirivalvuriga alalise koosseisu.

Uus rände- ja varjupaigalepe

Rändekriis tõi esile vajaduse reformida kehtivaid ELi varjupaiganorme (nn Dublini süsteemi). Kehtivate õigusnormide järgi ei kohelda varjupaigataotlejaid kogu liidus ühtmoodi ning ühtlasi on positiivsete varjupaigaotsuste osakaal riigiti väga erinev. Selle tulemusel liiguvad varjupaigataotlejad mööda Euroopat ringi ning taotlevad varjupaika riikides, kus nende meelest on suurem võimalus saada rahvusvahelist kaitset.

Euroopa Komisjon esitas septembris 2020 uued ettepanekud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks, mis on praegu arutusel Euroopa Nõukogus. Uus rände- ja varjupaigalepe aitaks tugevdada suhteid rände päritolu- ja transiitmaadega, et hallata rändevoogusid enne, kui inimesed Euroopasse jõuavad, ning kontrollida paremini ELi välispiiri ja luua solidaarsusel põhinev koormuse jagamise süsteem. Komisjoni seadusandlike ettepanekute eesmärk on:

  1. asendada Dublini süsteem uue varjupaigaküsimuste ja rände haldamise süsteemiga, mis võimaldab varjupaigataotlusi uue solidaarsusmehhanismi abil liikmesriikide vahel paremini jaotada ning tagab taotluste õigeaegse menetlemise;
  2. näha ette ajutised ja erakorralised meetmed kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordade lahendamiseks rände- ja varjupaigavaldkonnas;
  3. tugevdada Eurodaci määrust, et parandada varjupaigataotlejate sõrmejälgi sisaldavat ELi andmebaasi;
  4. luua täieõiguslik ELi Varjupaigaamet;
  5. kehtestada uus kohustuslik taustauuringute tegemine enne ELi sisenemist, mis hõlmab isiku tuvastamist, tervise- ja turvakontrolli ning sõrmejälgede võtmist ja registreerimist Eurodaci andmebaasis;
  6. ühtlustada ELi varjupaigamenetlusi ning varjupaigataotlejate suhtes kehtivaid kaitsenõudeid ja nende õigusi;
  7. tagada varjupaigataotlejate suhtes ühtlustatud ja inimväärsete vastuvõtunõuete kohaldamine;
  8. meelitada Euroopasse kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, eelkõige sektorites, kus on oskustööjõu puudus;
  9. luua alaline ELi ümberasustamisraamistik.

Komisjoni ettepanekud on arutlusel Euroopa Nõukogus. Mais 2021 saavutati esialgne kokkulepe ELi sinise kaardi kohta, millega kehtestatakse ELi elama ja töötama asuvate kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimused. Juunis 2021 jõuti esialgsele kokkuleppele ka uue ELi Varjupaigaameti suhtes.

Eesti roll Euroopa rändepoliitikas

Euroopa Liidu liikmesriigina jagab Eesti euroopalikke väärtusi, austab inimõigusi ja kohaldab Euroopa Liidu ühtset sisserändepoliitikat.

Eestis reguleerib varjupaigavaldkonda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis sisaldab endas nii Genfi pagulasseisundi konventsioonist (millega Eesti ühines 1997. aastal) tulenevaid põhimõtteid kui ka Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid nõudeid.

Eesti sisserändepoliitika lähtekohaks on läbi aegade olnud soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kelle siia asumine on kooskõlas avalike huvidega ning ära hoida nende välismaalaste Eestisse saabumine, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigused Eestis elamiseks ja töötamiseks on sätestatud Euroopa Liidu kodaniku seaduses.

Eesti rändestatistika ülevaade 2015-2019

Eesti rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2020

Fakte rände kohta

  • 2019. a väljastati Eestis 5984 esmakordset elamisluba. Peamisteks rände põhjusteks oli pereränne (38%), töötamine (37%), õppimine (22%). Kõige enam väljastati esmaseid elamislubasid Ukraina (32%), Venemaa (21%) ja India (6%) kodanikele.
  • Eestis esitati 2019. aastal 100 esmast rahvusvahelise kaitse taotlust, mis oli ELi madalaim. Neist rahuldati 50%. 30% Eestis esitatud taotlustest tegid Venemaa kodanikud. Kogu ELis esitati 2019. aastal 675 320 esmast rahvusvahelise kaitse taotlust.
  • 2019. aastal asustati ELis ümber 26 855 inimest kolmandatest riikidest. Eesti asustas aastatel 2018–2019 ümber 7 inimest, kelle päritolumaaks oli Süüria.
  • Ilma rändeta oleks ELi rahvaarv 2019. aastal vähenenud poole miljoni võrra, arvestades et sündis 4,2 miljonit last ja suri 4,7 miljonit inimest.
  • Kogu ELis avastati 2019. aastal 141 846 ebaseaduslikku piiriületust, mis on 4,9% vähem kui 2018. aastal.
  • 2019. aastal asustasid liikmesriigid ja Norra ümber peaaegu 30 000 inimest, enamik ümberpaigutusi toimus ELi programmide raames.
  • Eurostati andmetel said liikmesriigid ja Norra 2019. aastal saatjata alaealistelt 17 800 varjupaigataotlust.
  • 2019. aastal asustati kolmandatest riikidest ELi liikmesriikidesse ümber umbes 21 200 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, mis on 12% rohkem kui 2018. aastal.

Euroopa Liidu varjupaigastatistika (inglise keeles)

38%
pereränne
2019. aasta peamised rände põhjused Eestis
37%
töötamine
22%
õppimine